Team Chica avas hooaja

Head uut aastat kõigile! Tuuled ja veed on soojaks läinud ning aeg on alustada mõnusa triibutamise ja karmide veetundidega.

Team Chica ronis esimest korda vette Pirital 25. aprillil. Vaatamata sellele, et tuult nappis ja glissamisest ei saanud unistada, voolas kehasse esimene adrenaliinilahmakas, mis andis päevale kõvastu särtsu juurde.

Päev hiljem olid aga tingimused hoopis teised - puhus edelast 12-13 m/s (pagidega) . Oma suured purjed viskasime pärast esimest triipu nurka ja sõidumõnu pakkusid 5.0 ja 5.8.
Tiina tegi elu esimese sõidu ka Techno lauaga ning võib vist öelda, et see oli armastus esimesest jala-aastast :)


Sel aastal on meil mõelaml kindel plaan varustus üle vaadata ning freeride laudadelt üle minna väheke "intensiivsematele" laudadele. Näis, kas pöörame mõlemad Techno-usku või saavad meist slalomistid. Esialgu on aga kindlasti välistatud freestyle....

El Medano

Team Chica külastas 26. 12.08-02.01.09 Hispaania kuurort-saarekest Tenerifet, kus tegime lähemalt tutvust El Medano surfispotiga.


Tenerife, 5 minutiga El Médanos
Tenerifel surfamise võimalustest ei ole tänaseks kuigi head ülevaadet. Räägitakse küll El Médanos asuvast surfirannakesest, ent seda pigem kite-surfi võtmes. Võtsime enda kanda vastutuse surf Tenerife stiilis ära proovida.

El Médano asub 5 minutilise autosõidu kaugusel Tenerife lennujaamast ning otse sealse surfikeskuse kõrval on tagasihoidlik hotellgi olemas. Seega - lennukist maha, taksosse ja oletegi kohal!

Kuigi enamuse ajast elasime me hoopis 60km eemal asuvas turistide linnakus, veetsime me ühe öö ka otse surfimeka keskel. Valisime ööbimiseks tagasihoidliku „häärberi“ mille 80 € majutuskulu jagasime kenasti kolme peale ära: mina, Tiina ja prussakas. Vaatamata koduloomadele oli tegemist üsna surfisõbraliku hotelliga – toad olid nii suured, et sinna võinuks mahutada sadu formula laudu. Kõige krooniks loomulikult vaade hommikusöögilauast surfirannale!

Varustust pakub kohalikus rannas sakslastele kuuluv Surf Centre Paya Sur. Kõrvutades Tarifa ja Tenerife laenutuste tegevuspõhimõtteid tuleb tunnistada, et sellele klubile väärilist vastast ei ole. Erakordne süsteemsus, veatu teenindus, mõistlik hinnapoliitika ja põhjalik ohutusalane koolitus. Pidasime endid edasijõudnuiks, kes suudavad laua vajadusel ümber keerata ja kaldale tagasi purjetada, aga saklased...need panid meile kõigepealt alla uimeta laua ning palusid laavakiviklibusel pinnal presenteerida pautimist ja trapetsisse haakimist. Pärast mõningaid piinlikke katsetusi lubati neiud vette. Aga unistatagu väikesest lauast! Meie esimesed lauad oli 160liitrised juhitamatud alused. Ukerdamise vahel tabasin end mõttelt, et mil moel ma algajana surfile üldse truuks jäin?! Kui olime sakslastele teistkordselt kinnitanud, et suudame vees hakkama saada, avati meile kuldvõtmekesega laua-kuur, kust saime endile valida sobilikuma laua. Rendile antakse Naishi varustust ning pean tunnistama, et tegu on äärmiselt mõnusate sõidukitega! Sujuvad ning kiiresti glisseeruvad lauad pakkusid veidi teistsugusemat surfikogemust.

Tundub, et El Médano tuuled puhuvad vastavalt lennugraafikule, sest meie saabumise eel olevat olnud nädal aega tuuletust, ning meie lahkumise järel tulevat järgmine tuuletu nädal. Seega – loota, et Tenerifel on alati tuul, ei ole mõistlik. Ent kui puhub, siis korralikult ja pagideta.
Ainus, mis ebamugavust tekitas oli väga rangelt piiritletud surfiala. Väideti lausa, et kui teatud piire ületada, ähvardab surfarit sõidukeeld. Seega pika triibu sõitjatel ei ole Médano rannast just väga lõbus sõita. Küll aga on seal lõbus jibe`i ja veestarti õppida. Siin kohal tuleb jälle sakslastest rääkida. Nad on ka veatud veestardi õpetajada. Tiina sai 10 minutiga veestardi selgeks ning seda väga lihtsa triki abil. Veest keha välja toomiseks soovitasid sakslased põlve suudelda! Ja see imelihtne trikk tõepoolset töötas!

Lisaks põlvi suudlevatele surfaritele on Tenerifel ka palju muud vaadata. Saare igas ilmakaares on ilusaid randu, veeparke, banaaniistandusi. El Teide vulkaan oma lumise tipuga paneb iga turisti imetlusest ahhetama. Kusjuures – ahhetama paneb ka surfirannast 10km kaugusel asuv Los Abrigose kalarestoran, kus on Hispaania parimad kalaroad. Seega – juhul kui satute Tenerifele sellel lennunädalal, kus tuult ei ole, ei pea te igavuse ja nälja tõttu kannatama.

Lisame ka mõned pildid Tenerifest ja Eesti plixides seiklusest.

Ajalootund: Tiina (ülemisel pildil), Regina (alumisel pildil) ja gigandid

Anneli

Esimest korda sai vees käidud 2003. aasta sügisel Harku peal, millele järgnes paar aastat pausi. Läksin teistega Tarifale küll kaasa, aga sealne meri tundus veel liialt hirmutav ;) Õnneks oli seal esimestel aastatel laguunis piisavalt palju ja sügavat vett, kuhu Epp mind purjega mässama saatis.

Järgmisena sai käidud Epu laagris varakevadises Dahabis, mis oli paras piin, oodates terve nädal meeletus kuumuses tuult, mis siis viimasel päeval nii tugevana kohale jõudis, et meid halvema ära hoidmiseks paatidega merelt lihtsalt kokku korjati.

Vastandina Dahabi kogemusele on meenutada kaks korda käidud väga vahvaid laagreid Kreeka tillukeses sadamakülas Vassilikis. Vassiliki on väga turvaline koht ka alustajatele, kuna pole karta ülisuuri laineid, ainult merisiile tasuks vältida. Sealsed mäekurude vahel hingematvalt ilusad pisikeste valgete "laulvate" kividega privaatrannad, kuhu meid paadiga viidi ja siis täiesti omapead jäeti, vot selline on üks koht, kus tahaks olla koos väga erilise inimesega, midagi romantilisemat välja mõelda oleks lihtsalt raske!! Nüüd on teada, kus kohas kõik need reisikataloogide reklaamfotod üles võetud on;) Tuulevaiksetel päevadel kimasime rolleritega mägedes läbi lõhnavate eukalüptisalude ja tüümianipõldude, Kreekasse tasub kindlasti ka niisama puhkusele minna.

Ja minu vaieldamatult lemmikuim koht maailmas on jätkuvalt juba aastaid Tarifa Hispaania lõunatipus! Sinna kohe peab igal sügisel jälle tagasi saama, nii omaseks on saanud see koht, kui suvilasse läheks. Tarifal on minu jaoks midagi seletamatult külge tõmbavat ja ainult sellele kohale omast, kõik see vahel rahulik ja vahel hiigellainetega meri koos rannas tuiskava liivaga, ööbimised lageda taeva all düünides, kämpinguelu koos aastast-aastasse samade sõpradega, tinto de verano ja õhtused chillimised linna peal. Hea on teada, et kui ka vahel on peetud plaane mujale uusi surfikohtasid otsima minna, oleme me ikkagi järgmisel sügisel Tarifal tagasi!:)

Varustusest oman Starboard Carve Wood 130l lauda ja sinna juurde värvilt (see on naistele väga oluline näitaja kusjuures) sobivat Neilpryde Zen 5.5 ja Norths Sails Disco 6.2 purje.

EST 262 - Eteri

Minu huvi surfi vastu tekkis aastal 2003 (?), mil kohtasin oma kunagist Slovakkia suusareisi kaaslast, kes oli totaalselt muutunud, silmis seletamatu helk, ja kes rääkis ohjeldamatult, kui lahe on surf. Siis ma lihtsalt imestasin, et mis paganama asi see küll on, mis nii ära laksab…aga huvi tekkis (täpsustus: surfi vastu). Võimalus avanes varsti. Kuna temal oli vaja abi koolitöödes, siis deal oli, et mina aitan ja tema näitab mulle, mis on surf?? Järgnes surfikoolitus Harku järvel…ja kuna kohe oli orgunnitud Tarifa reis, kus pidavat olema hullult chill, siis sinna ma läksingi….Oli tõesti chill laager. Kuigi mina oma reisi tarbeks soetatud 140l laua ja 5.0 purjega ulpisin algajana enamus ajast laguunis, üritades vahel käia ka meres, mis osutus minu jaoks küll samaväärseks pesumasinas keerlemisele… ja kuigi mulle see kogu surfivärk ja seltskond väga meeldis, siis surfarit minust siiski ei saanud, sest talvel tekkis juba nö „uus kirg“. Aga südamesse surf siiski jäi…
Aasta siis oli 2006, kui leidsin netist Epu kutse – surfilaager Vassilikis, Kreekas. Just see, mida olin oodanud! Super! Järgnevalt sai minust nö „puhkuse-surfar“ – suure osa oma puhkustest veetsin Vassilikis v Dahabis. Kuna seal harjusin hea varustuse (ja mitte rigamisega) ära, siis Eestis oma ühe purjega väga vette ei kippunudki…Kuni selle suveni, kui mängu tulid tõeliselt lahedad surfi chicad, kes olid eriti salakavalad, lisades mind oma ühisesse surfilisti, kus anti teada, kus hetkel tuul puhub, ja kes kuhu minekul….ja vot siis hakkas no nii väga kripeldama…

Nüüd on mu varustuseks 113l fanatic eagle, NS duke 6.4, NS duke 5.4, NS ice 4.5, ehk siis relvastatud… Ja kõige olulisem, mu ümber on bande üliägedaid surfi chicasid, kes võtavad mu alati rõõmuga punti! Naudime koos Eesti suve, päikest, tuult ja head seltskonda!

EST 268 - Urve

Teadsin juba aastast 2002, et minust saab surfar;), esimesed katsetused õnnestus enam-vähem sooritada 2004. aastal ning tõeline surf algas enda varustuse soetamisega 2006. aastal. Läksin lihtsalt poodi ja vaatasin, et vot seda lauda jaksan ilusti randa tassida – mul õnnestus Surfhousest haarata kaasa 110 liitrine Fanaticu noorte ja laste algajate laud nimega Ripper ning 5.4 Arrows’ puri. Ütleme nii, et esimene ja teine kord oli lauaga keeruline, kuna esimesed katsetused olin teinud 2004. aastal ca 200 liitrise lauagaJ. Tol 2006. aastal olin vist ka peaaegu tuuletutel päevadel vees, ühesõnaga, kui puhus 3-4 meetrit, olin mina raudselt merel. Tänud kõikidele tolleaegsetele õpetajatele. Hooaja lõpetasin Dahabi surfireisiga, mis andis juurde nii oskusi kui ka teadmisi. Kõik sellised õppereisid aitavad arengule kõvasti kaasa. Uue hooaja alguses müüsin oma laua maha, mina ju enam algaja ei olnud ;))) (tegelikult ei saagi surfi kunagi vist päris selgeks, alati on mingid tingimused teistmoodi). Soetasin endale Fanatic Eagle 101 L, mida kasutan suure lauana siiani. 2007. aastal vahetasin ka kogu oma purjepargi välja. Nüüd koosneb see Gaastra purjedest: 6.4 Remedy, 5.4 Poison (minu lemmikpuri!!), 4.7 Manic ja 4.0 Manic ning väikseks lauaks valisin Fanatic Freewave’ 77 L. Hooaja avasin Cran Canarial, kus sõitsin Bahia Felizes, wave’ spoti mekas Pozos käisin loomulikult ka ära, kuid ei söandanud veel vette minna, ega mul muidugi varustust ka polnud.2008. aasta surfihooaja avasin varakult Margarita saarel ning jõudsin hooaja jooksul enda jaoks palju erinevaid, uusi surfispotte avastada: Undva, Tagalaht , Topu, Räpina jne. Hooaja lõpuks jõudsin ka oma esimesed jibed tehtud, mille õppega sel hooajal jätkangi.