Palju valget ja kohevat lund - see on parim jõulukink, millest me kõik oleme unistanud.
Aeg on nautida talverõõme, glissata lumelauaga mägedes ja rassida murdmaarajal!
Varasmatel aastatel on lund otsitud nii lõunast kui põhjast, sellel aastavahetusel oli plaan vaadata hoopis lääne poole.
Kohe tõmban kinni kohvriluku, milles on käpikute ja karvamütsi asemel bikiinid, päikesekreem ja trapets.
See tundub küll pisut kohatu, minna ära just nüüd kui imeline talv on käes, aga Havai - see ju kõlab ka kutsuvalt, kas pole?!
Arvan teadvat, et mind ootavad seal valged liivarannad, helesinine taevas, päike, alati puhuvad tuuled, suured vahused lained, imeline loodus, jaapani ja ameerika turistid ja kindlasti veel väga palju muutki.
Kavatsen ühes unelmaterannas ka lõpuks proovida ja aru saada, kuidas see lainelaud jalgade küljes peaks püsima kui puuduvad jala-aasad ning kuidas püsida tasakaalus kui pole kuskilt kinni hoida.
Kavatsen ühes unelmaterannas ka lõpuks proovida ja aru saada, kuidas see lainelaud jalgade küljes peaks püsima kui puuduvad jala-aasad ning kuidas püsida tasakaalus kui pole kuskilt kinni hoida.
Samas annan endale selgelt aru, et kihutamiseks vahuse laine all, käsi toetamas vastu vett, et selleks ei piisa ainut suurest tahtmises ja filmides nähtust.
Hea on teada, et kui laud tõesti mu jalgade küljes ei seisa ja lained üle pea kokku kipuvad lööma, siis võin tuult otsida ka järgmises lahesopis, kus merele minnes võib purje kaasa võtta, lainetele lootmata.
Teie ajage aga seni sisse suusarajad ja ärge laske neil lund täis tuisata. Olen varsti tagasi, so umbes 19. jaanuaril ja siis.... siis kutsun teid uisutama... ja pärast võiksime juua koos kakaod,(tilga rummi ja vahukoorevahuga) ja rääkida kõigest sellest, kuidas meil siin vahepeal on olnud ja mina tean rääkida, kuidas neil seal läheb.
Kallistan teid kõiki ja soovin lustakat aastavahetust!
Kohtumiseni uuel aastal!