25. sept 2011

Topu tuuletops

postitas jälle: Chica Regina



Nagu räägitud, laupäeva varahommikul pühkisime une silmist ja kihutasime Toppu. Nii mulle kui ka Eterile oli see esimene Topu surf sel hooajal ning jääb meelde väga mõnusa päevana.


Vaatamata WG prognoosile, mis lubas vaid üht tärni ning sadu, olid koha peal olud hoopis teised. Puhus mõnus soe tuul, päike paistis ja vesi kees. Rigasin 5-se, Eteri 4.5. Parim puri olnukski ilmselt 4 ja 5 vahel, sest kohati olid pagid üsna jõulised.

Sõitsin taas oma lemmik lauaga - 95 Freewave ning otse loomulikult keskendusin jibe`dele. Esimene soojendustriip oli ootuspärane - pidi ju ometigi pea märjaks tegema. Teine triip tõi aga juba õnnestunud manöövri ning seejärel naudinguterikka ligi 3tunnise jibe`i trenni. Jube mõnus! Mõnutunnet ei tapnud isegi need hiigelsuured rohumättad, mis lauda spinni ajasid.


Eteri rokkis ka mööda merd edasi-tagasi ning kui päev oli "purgis", olime mõlemad õnnehormoonidest paistes.


Ahh jaa. Esimene kord sel hooajal tundsin külma - kätes. Läks üsna mitu minutit, enne kui käed jahedamaks tõmbunud veega ära harjusid. Sügis ronib ikka peale, tahad sa seda või ei.

Jääme siis tormide ootele.

23. sept 2011

Kollane

postitas Chica Regina

Kollane on õhtutaevas,
kollased on Püünsi poid...

Kui keegi küsiks minult, mis jääb mulle peagi mööduvast hooajast meelde, siis mainiksin ühe asjana kindlasti Püünsi kollaseid poisid, mille keegi hiiglama hää inimene on sinna "istutanud". Usun, et ma ei ole ainuke, kes need poid oma mälestusteraamatusse kirjutab.

Viimased õhtud on mind need kollased poid kirglikult enese külge aheldanud, justnagu loojuv päikegi. Raske tööpäeva järgsed lõõgastavad õhtusurfid Püünsi kollaste poide vahel on mind taas adrenaliini külge klammerdanud ning motiveerinud power jibe harjutama. Eile tundsin ma esmakordselt, et olen jõudnud sellele tasemele, millest juba aegade hämarusest unistanud olen. Mõlemal halsil jibe`da hoogu seejuures kaotamata. Tõsi, päris mega-poweriga need jibe`d siiski veel tehtud ei saa, ent kiirust ja inertsi on minu pööretes juba oluliselt rohkem. Kuidas ma selle manöövri lihasmällu sain ja kõvakettale salvestasin, ma ei tea. Igatahes ühel päikeseloojangust kollasel õhtul kuulasid mu sõna 2 kätt, 2 jalga, 2 pööningu poolkera, käed, purjelaud ja puri...

Nüüd jääb üle vaid loota, et "pidu" liiga vara läbi ei saa. Et jätkuks õpitu kinnistamiseks mõnusalt sooje ja tuuliseid sügisõhtuid. Et päike keelduks liig vara loojumast. Praegu on ainus vaenlane pimedus - kui kollaseid poisid merel enam ei märka, on aeg välja ronida. Välja ronin ma viimase, äärmisel juhul eelviimasena.

Homme puhub, ja homme saab päevavalguses surfata. Chicasid ootab Topu.
Taevalik!

8. sept 2011

Rohuküla, 7.sept

postitas: Chica Regina

Ühest hiljutisest vestlusest Hellega selgus, et surfihooaega ei saa enne kordaläinuks pidada kui ei ole surfatud lõunatuulises Rohukülas. Leppisime temaga kokku, et enne me varustust keldrisse ei vii kui just seesugune surfitripp tehtud saab.
Eile jõudis siis see kauaoodatud vali lõunatuul ka Rohukülla ning kogu päevaplaan näis imelist surfipäeva soosivat. Juba kell 11 vabanesin töölt ning põrutasin autorattad koopas Haapsalu suunda. Saarest tuli kohale ka Chica Eteri. Chica Helle seikles aga sel ajal Kreeka lõõmava päikese käes.

Rohuküla tervitas oma endises headuses – soe õhk, soe vesi, soe seltskond.
Esmalt rigasin 5-se aga juba teise triibu järel loobusin ülepurjestusest ja võtsin 4-se. Selleks ajaks jõudsid randa ka HangLoosi mehed, kes ühtlasi installeerisid veesügavustesse roosa rõõmsanäolise meremärgi, mille ümber algas hiljem tõsiseltvõetav ja demperamentne “vee-tango” ehk jibe`imine.

Olgugi, et triibud olid nauditavad segas mind asjaolu, et laud laines kangesti rapsis. Stabiilsusest polnud haisugi. Hetki hiljem avastasin ka selle põhjuse – sama kardaan, mis mu NeilPryde cupi vussi keeras, vedas mind jälle alt ning oli soone vööripoolsesse otsa sõitnud. Puri oleks võinud järgmisel hetkel ilmselt laua küljest lahti tulla. Halvimal juhul jäänuks ma taglasest sootuks ilma.
Tulid meelde minu eelmise sissekande kommenteerija sõnad, et enne vetteminekut tuleb kõik asjad üle vaadata. Seda ma ka tegin. Keerasin kardaani sel korral nii kõvasti kinni, et see tulnuks kruustangide vahel lahti keerutada. Seega pidi viga olema kardaanis. Ja oligi! Nimelt ei keerelnud selle üks detail masti liikumisega kaasa ja seetõttu hakkas masti keeramine hoopis kinnituskruvile mõju avaldama. Poleks ealeski arvanud, et selline viga võib ilmneda. Anyway – uus jubin peaks nüüd kinkima turvalised veeskäigud. Kel seda pole juhtunud, see õpib ehk minu kogemusest ka üht-teist.

Rohukülas oli sel korral vahvate surfinaiste armee, lisaks minule ja Eterile olid platsis ka Maarja ja Aive. Ainult Hellest tundsin ma suurt puudust, sest Rohuküla on olnud läbi aegade meie lemmikspott.

Lihtsate triipude ja jibe harjutamiste vahele jäi ka üks erakordne kogemus, mille kinkis ilmataat-vihmamees. Nimelt tõmbus kella 16 paiku taevas halliks ning tihe sadu pani merevee keema ja aurama. Näonahka oleks justkui hetkega pitkitud tuhenadeid nõelu. Üllatava kiirusega muutus aga kogu veepind keevaks katlaks ning kai otsast kallas enam ei paistnud.
Sel hetkel oli vees 3 purje – mina, Aive ja keegi mees. Meie Aivega saime kaldavette, mees aga oli kesk merd. Meile näis see õudne, sest kui maad ei näe ning tuul on pööranud, võib juhtuda „asju“. Õnneks hall ollus taandus peagi ja nähtavale kerkis puri. Koos vihmaga taandus aga ka tuul (hiljem selgus küll, et vaid ajutiselt).

Oivaline päev, olivalises kohas.
M.O.T.T - ma armastan surfi!

5. sept 2011

Tegija Karl-Erik

Chicadele meeldivad Tegijad ja juba ammu oleme me teadnud, et Tegijaid tuleb meie poolt palavalt armastatud purjelauasporti üha juurde. Varem või hiljem saab meie Tegijatest teada ka kogu maailm.
Järgmine Tegija astuski nüüd maailmalavale - värske Pro Kid arvestuse maailmameister, Karl-Erik Saarm.
Karl-Erik on vaatamata oma noorele eale kaasa teinud peaaegu kõikidel võistlusel ning näidanud, et ükski puri ei ole liiga suur, ükski tuul liig tugev.
Tema kohta saame öelda vaid ilusaid, säravaid sõnu ning soovida talle jaksu/jõudu, tervet kama, glissis lauda ja rohkelt naudinguid merelepääsust.

Chicade hoiavad Karl-Eriku tegemistel silma peal ja puhuvad talle võistlustel salatuult purje.