29. juuni 2009

Tere tulemast teami Helle!

Meil on suur rõõm teatada, et Chica teamiga on liitunud uus liige - ainulaadne ja särav Helle alias EST 933.

Helle on aastaid pühendunud merele ja surfile ning on kahtlemata meie teami osavaim chica (seda kinnitab ka äsja toimunud Topu laager)

Helle rõõmsameelsus ning heasüdamlikkus on teinud temast armastatud kaaslase nii maal kui merel. Tere tulemast Chica Helle!

26-28.06 Topu Team Jahe Surfilaager (Tiina)

Teekond sai alguse juba reede varahommikul, pakkisin kogu surfikama autosse, töölt korra läbi, Piritalt Kati pardale ja kimasime Topu poole. Pakkisime oma kamad lahti, varustus stardi valmis ja ühe silmaga ootasin tuult vihmapilve alt. Õhtu jooksul õnnestuski kolm poole tunnist glissavat setti sõita.
Nii reedel kui ka laupäeval oli maatuul ja sadas vihma vahelduva eduga, aga see ei takistanud nautida toredat laagrit ja surfata sortsides. Pühapäeval oli hoopis teine tera – päike,tuul,merevesi endiselt soe ;), rahvas kõik olid kogunenud võistluste keskmesse – olenes kas siis võisteldi või elati võistlejatele kaasa.
Team Chica oli võistlusel esindatud kolme liikmega (Regina,Helle,Tiina) ja parima tulemuse tõi koju Helle, kes võitles välja kolmanda koha. Pean tunnistama, et kahjuks sai see tore nädalalõpp liiga kiiresti õhtusse, igaljuhul suured kiidusõnad laagri korraldajatele, järjekordselt oli andnud endast parima Team Jahe ning superlux, et praegusel raskel majandusperioodil leidsite endiselt sponsorid üritust toetama. Samas oli äärmiselt tore, et võistlemas oli nii palju tublisi naissurfareid ja hästi viisakaid meessurfareid, kes jäid isegi finisi lõpusirgel üdini dsentelmänideks. Tervitused Otile ja Laurile. Samas suured tänud Tarmole, kes laenas teisel päeval sverdiga lauda ja Andule, kelle üleliigse uime mixsisime laua alla J.... Ja ei saa ma mainimata jätta .... ülimalt suured tänud neile, kes viitsisid ja tegelesid minu lapsega kui ma ise surfasin või olin juhuslikult hõivatud mingi muu tegevusega .... Arutasime ka teiste teami liikmetega ja kõik olid ühel meelel, et selliseid laagreid võiks rohkem olla, mis on korraldatud surfaritele või surfihuvilistele, tubli töö, peatse kohtumiseni.

26. juuni 2009

Pirita: FF versus F (Regina)

Kuulutan kiidulaulu oma FF (“freeride-formula”) lauale lõppenuks!
Eile sai mulle selgeks, mida kujutab endalst formula (F) ja miks sellest nii paljud surferid lummatud on!
Jaanus, kellel näikse olevat selge huvi minust formulachica kasvatada, organiseeris mulle Heiko formula, millega mind merele sundis. Pean tunnistama, et otsisin igasugu vabandusi, miks mitte seda ülihabrast ja ülimassiivset lauda katsetama minna. Kuidagi hirmutav tundus mulle mõte hoopis teist liiki, teises suunas sõitvast lauast. Õnneks ei jätnud mehed jonni ja hetke pärast oli minu 7.8 puri lauale kinnitatud ning Hellega koos kihutasime lahele.
Minu esilagne hirm suure laua ees oli asjatu. Sõita oli kerge ja jalad sain ilma igasuguse pingutuseta kenasti aasa. Üksnes laua käima pumpamine oli mõnevõrra erinev tavalise freeride laua „käivitamises“. Seda elukat tuleb kogu kehaga “võtta”. Pumpamise peale võtab laud päris eriskummaliselt tuurid sisse – hakkab esialgu nina üles viskama ning hüplema. Ent kui laud glisseerub näib see ühteaegu nii massiivne kui ka õrn. Vaatamata oma kogukusele liugleb see mängleva kergusega üle vee …
Mikro-puri ei lubanud mul küll mitmetunnist sõitu nautida, ent maitse sain suhu ja mõte formulaga uuesti merele minna tundub äärmiselt ahvatlev.
Tuulevaestes oludes on F parem kui FF.
Aitäh Heikole ja Jaanusele!
Ühtlasi täname me Hellega ka rigamise ekspert-teami, kes Helle purje kokkupanemise osas väärtuslikku infot ja õpetust jagasid. Topu laagris saame praktiseerida, kuidas seda 8.5st üksi ja kiiremini rigada saaks...

25. juuni 2009

Surfipuhkus Saaremaal (Tiina)

19.06 Saaremaa Mändjala
Edela-lõunatuul, 10-13 m/s, meetrine korrapäratu laine, kuidagi kõhe oli üksi surfata, aga muidu oli ilus ilm ja soe, sõitsin 4,5 purje ja 120 lauaga,2,5 tundi. Mändjala suur miinus on ikka, et enne kui surfama saad, peab pool kilomeetrit jala kõmpima .... paneb asju hästi läbimõtlema ....

20.06 Saaremaa Sõrve Sääre tipp
Edelatuul 10-13 m/s, 7 puri ja 120 l laud, selline surfi päev .... sõnadega pole võimalik väljendada seda feelingut .... lühidalt - päike,tuul,kaelani peegel sile soe vesi, jalad aasas, 100ga glissis ja niimoodi 3 tundi järjest ... kuni enam ei jõudnud ..... täiuslik surfipäev.

23.06 Saaremaa Tagalaht alias Veerelaht alias Pidulalaht
Tänu Urvele leidsime selle võrratu lahesopi, kirdetuul kaldal 5 m/s päike ja grill, merel 9-12 m/s, 7-ne surfiset. Täielik surfimeka, rahvast oli lõpuks nii palju, et staff ei mahtunud randa .... 3 tundi glissi .... pusisin niikaua, kuni lõpuks tuli ....surfipäeva lõppu kaunistas enda jaoks arvestatav jibe

24.06 Saaremaa Tagalaht
Selgus, et eelmisel päeval tüdrukute leitud koht Tagalahes oli kõige mõnusam – rannas kena varjend kirdetuule eest, pesa tegime kalapaatidest ja autost. Kaldast läks mõne meetriga sügavaks ja ühtegi kivi ei kohanud glissates. Terve päev paistis päike ja Saaremaa esimesed suvekuulutajad surfasid juba sortsides. Kokku 3 tundi, 7-setiga merel jibe harjutamas, päike paistis ja enne järgmise nelja jibe õnnestumist jagas Lauri õpetussõnad merel – tänks, .... juba tuleb tasapisi ja vaevaliselt. Usun, et nüüd piisab veel paarist jibe unenäost;) Päev lõppes mõnusa grilli ja külma veiniga – superlux. Eriliselt tubli oli ka Lauri poeg, kes õppis teist päeva usinalt surfi ja õnnestus kenasti – kohe näha, et perekond Surfajad, uut pealekasvu on õigepea oodata.

Freeride-formula (Regina)

Jaanipäev tõi kaasa ühe ilusa suvise surfipäeva Pirital.
Esmakordselt sellel aastal sai selga tõmmatud õhuke kalipso ning paljaste varvastega vette mindud. Viimane osutus siiski pigem kalngelasteoks, sest vesi oli liig külm ja jalad tõmbasid krampi...
Aga virisemine ei ole chicade pärusmaa.

Vaatamata sellele, et viimne kui surfar oli merel formulaga, otsustasin ma oma freeride laua proovile panna ning ühendasin sellele 7.8 purjega. Poomi panin nii kõrgele, et sõidu alustamiseks tuli sisse võtta "rippasend", ent see asendus hetke pärast ülimõnusa sõiduasendiga ning full-speed glissiga. Olin oma "mõttetust" freeride lauast pärast mitmetunnist glissamist nii vaimustunud, et otsustasin talle uue hellistusnime panna - "FF" ehk freeride-formula. Paistab, et FF on tuuleta oludes siiski vääriline partner ja tuleb ka suure purje all kenasti toime.
Nii ma siis "draivisin" seal formulate keskel - kord hõikas Jaanus, et tehku ma nüüd üks ilus jibe`, kord vuhas minust lehvivate juuste saatel mööda Helle... Anyway - paistab, et ma saan tänu võimekale FFile oma formulasõpradega koos merel käia ja see on rõõmustav.

21. juuni 2009

Püünsi 20 juuni (Regina)

Viimasel ajal tundub, et üha vähem on neid nädalavahetusi, kus tuult jätkub ka pealinlaste jaoks. Enamasti puhub ju ikka kas Pärnus, Topus või Rohukülas.
Sel korral läks hästi - laupäeva keskpäevaks puhus Püünsis vana hea läänekas ning seda oli minu 6.6 jaoks piisavalt. Võtsin eesmärgiks sel korral koos uimega veest välja tulla, mistõttu Aegnani triibutamine jäi tegemata. Teisalt oli laiu ja lootsisadama vaheline maa paras selleks, et harjutada kiiret pauti ning jibe`i.
Mäletan oma esimesest surfiaastast kanget tahtmist jibe`i õppida. Ise ei osanud trapetsiski sõita, aga juba unistasin...
Nüüd, aastaid hiljem, tunnen et aeg võiks jibe`i jaoks küps olla. Nii ma siis seal Püünsis oma esimesed katsed tegingi.
Kasvatasin kiirust, püüdsin seda säilitada, sõitsin kaare kenasti ära kuni juhtus see, et puri lükkas mu laualt maha. Ja nii korduvalt. Kaldal jagas Hardcore mulle õpetussõnu ning kui neid praktikasse panna, siis saan ehk järgmisel korral juba purjegi vahetatud. Igal juhul saan ma sel aastal jibe`i selgeks...

18. juuni 2009

Team Chica võtab juurde

Nagu kõigil naistel, nii on surfinaistel ükskord aeg hakata juurde võtma...

Õige pea astuvad Chica ridadesse uued rõõmsad naistenäod - meie team laieneb!
Jääge põnevusega ootama!

Topu 17 juuni

Kes oleks võinud arvata, et kätte on jõudnud aeg, kus me peaaegu iga nädal saame korra lausuda kulunud fraasi: "täna tegin oma elu parima sõidu!".
Täpselt sellised sõnad lipsasid chicade suust jälle välja Topus. Tegemist oli ideaalsete tingimustega - päike, tuul, ülimalt soe vesi ja vahva seltskond.
Reginale pakkus rigamine uusi väljakutseid, sest tuli leiutada 4.2 Zone`ile variotop. Võin omalt poolt soovitada järgmist lahendust: võtke mastijala nöör, siduge see topi-aasa külge. Fikseerige nöör topi-kanalisse 10sendisega ja te saate muretult sõita.
Tiina "rautas" on 4.5se ja "lautas" end Jürka 77l Fanaticuga. Regina kasutas aga järjekordselt Ivari lahkust ära ja "lautas" end 93l. S-Type`iga.
Merel võis meid kiiresti ära tunda - kaks chicat, kellel suud õnnest ja adrenaliinist kõrvuni. Triibutades sai arendatud ekstreemseid kiirusi, laua valdamine on muutunud jäigast sujuvaks, kehahoiak on paranenud, pehmust ja mängelvust on meie sõidustiili tulnud. Me oleme lõpuks ometi surfarid! Seda kinnitab ka fakt, et jibe`i on käega katsutavas kauguses... Eile see peaaegu juba tuli...peaaegu. Ent siiski tundub, et veetunde ja harjutamist on veel rohkem vaja kui ilmad seda meile võimaldavad.
Paistab, et mõlemad chicad on nüüd lõplikult freewave laua usku pööranud ning ees ootavad jälle uued investeeringud... Investeeringutest rääkides - Tiinal kadus autost sõidu ajal masti topi-osa ära... Meie üleskutse - kui kellelegi on 400-se masti ülemine osa üle või on sellise vanaHaapsalu maanteelt leidnud - andke endist palun märku.
Masti andmed:
ARROWS ULTIMATE 400 IMCS 19/CC, masti alumise osa sisseulatav osa 200 mm, otsa läbimõõt 3,5 cm.

Kuid Topu surf ei olnud õnnelik kõigi jaoks. Kahele surferile jääb see tõenäoliselt eluks ajaks meelde ning teistele oli see õpetuseks, et ohutunne ja alalhoiuinstinkt peaksid ka kõige mõnusama adrenaliinipahmaka juures säilima. Nii juhtuski kurb õnnetus, kus surferite kokkupõrkes sai üks neist väga tugevasti viga ning lebab praegu haiglas. Õnnetused juhtuvad. Neid vältida ei pruugi alati olla võimalik. Seetõttu tasub mõelda enese turvalisusele. Tean, et legendaarne Lais surfab kiivriga - ka chicad leiavad, et on aeg seotada tormituulte tarbeks kiiver.
Teine asi, mis on silma jäänud ning nukraks teeb - nii vähesed kannavad päästevesti. Teinekord on sellest aga suur abi...
Mõtelgem sellele!

12. juuni 2009

Raske töö, ehk 4 tundi kile seltsis

Meie esimesest suurvõistlusest on möödas peaaegu nädal, aga võistlushimu ei ole kusagile kadunud. Vastupidi - mõtleme sellele sagedamini kui tavapärased naised kosmeetikule või juuksuriskäigule.
Just võistlustele mõeldes veetis chica 242 kogu oma vaba õhtu http://www.kleebisreklaam.ee/ kontoris, kus 4 tunni käigus anti teami purjedele uus hingamine.
Vanad, reeglitele mitte vastavad purjenumbrid kraabiti maha ning asendati mõlemal halsil loetavate valgepõhjaliste numbritega. Enno, kes meie teamile on juba aegade algusest numbreid teha vorpinud, on samuti surfar ning kõigi ettekirjutustega kenasti kursis. Seega, kellel vähegi vajadust numbrite järele...
Purje-djuuningu käigus sai nendele kinnitatud ka meie esimese ja ainukese "suursponsori" kleebis ning Team Chica "äärmiselt tagasihoidliku ja vaoshoitud" roosa logoga kleebis. Viimasel on omavahel öeldes pigem purje kaitsev funktsioon - et vöör ei kraabiks purjele vikerkaart...

Prognoosidekohasel lastakse uued djuuning-purjed vette täna Toila kandis...

9. juuni 2009

Surf on lahe - Bacardi Fun esimene etapp Pärnus

Surf on lahe ja Pärnu on lahe - selles veendusid chiacad nädalavahetusel suvepealinnas toimunud Bacardi Fun`i võistlustel.

Enne võistlusreportaaži, tahaksime me aga ülistada pärnakaid. Täiesti uskumatu, millise soojusega on meid igal Pärnu-surfi korral kohalikud surfigurud vastuvõtnud. Nad on nii sõbralikud, abivalmid, hoolivad ja julgustavad ning ainuüksi sealsete inimeste pärast tahame ikka jälle Pärnusse tagasi.
Siinkohal täname Pärnu Jürkat kõigi heade sõnade eest, mida ta on meile ohtralt jaganud. See annab piigadele ainult indu juurde. Aitäh Sulle Jürka!

Nüüd aga piigade käekäigust nädalavahetusel!
Ütleme nii, et käed-käisid! Pumpamine olgu siis esimese võistluspäeva märksõnaks. Tuult oli kasinalt ning kõik sõidud said tehtud käte jõul.
Varustus, mille kasuks otsustati: Tiina - svertlaud ja 7.0 puri. Regina - 144l slallikas ning 8.0 puri.

Päev oli küll raske, ent see oli magus väljakutse. Meile meeldis! Jäime rahule nii tuule, raja kui ka võistluse korraldusega. Igal juhul pani selline päev meie oskused korralikult proovile ning arendas neid. Päeva kroonis õnnetunne, rahulolu, lai naeratus ja ootusärevus teise võistluspäeva ees.
Kui te arvate, et see oligi kogu chicade päev (et vajusime lihasvalude käes voodisse) siis eksite rängalt! Võistluspäev andis meeletult lisaenergiat ning füüsiline vorm võimaldas ööklubide külastusi ja hommikuni jala keerutamist!


Järgmisel päeval olid chicad hoopis teist nägu:

väsimus andis endast märku. Hetkeks käis isegi mõte peast läbi, et ei jaksagi sõitma minna...Aga lõpp hea kõik hea - läbi kalavõrkude pressime endid kaatri juurde ja võistlus võis alata. (Täiesti uskumatu, millistes tingimustest peavad pärnakad sõitma - seal ongi ju ainult võrgud võrkude küljes kinni!)


Tuult jätkus kõigile ja võistlus sai kenasti peetud.
Kui esimene päev pigistas mahlad üsna välja, siis teine päev oli igati mõnus ja vähemkoormav.

Meil läks hästi! Tiina noppis naistearvestuses 2 koha, Regina 3nda. Usume, et esimese tõelise võistluse kohta, oli see väga hea tulemus. Igal juhul saime me võidusõidu põhitõed teada, halssimise oskust juurde ja mis peamine - palju vahvaid surfituttavaid juurde.

Erilised tänud lähevad meie poolt Karmole tubli töö eest ning kõigile headele inimestele, kellel ei olnud meile kahju oma laudu ja muid vidinaid laenata! Aitäh Ormile, kes tegi ohtralt kauneid pilte meie esimest korrast!

Te kuulete veel meist FUNnimas!




5. juuni 2009

Tiina-Regina surfiaasta 2009

Aasta on alanud.
Nagu juba mainitud, lasime esimest korda lauad vette 25. aprillil Pirital. Logiraamatus on selle päeva kohta märge "tiksumise" ja suure purje kasutamise kohta. Seega, ei olnud nagu päris õige avapauk.
Veidi rohkem paugutas järgmisel päeval - siis saime juba lauad glissi.
3. ja 4. mai glissitasime Harku järvel. Tuult oli 6.6-le ja 7.0-le, vesi üllatavalt soe. Rahvast üllatavalt vähe.
9. mai salvestus team chica mällu pikaks ajaks. Otsustasime teha surfipäevaku Maardu järvel. Tingimused olid vägagi ekstreemsed - puhus pagidega 15 metra ning limiteeritud varustuse tõttu sõitsime totaalse ülepurjestusega. Regina katapulteerus tõenäoliselt iga kahe meetri järel. Ekstreemseim neist oli olukord, kus laud võttis tuule alla ning kogu taglas ja laud tõusid õhku...

Chicad, kes olid võtnud SurfHouse`st 94 Eagle`t proovida, hoidsid seda kenasti kaldal, sest selle äraproovimine võinuks lõppeda katastroofiga.
11. ja 12. mai tõid lihastele leevendust. Kaks päeva tegelesime Pirital peamiselt rigamise ja merel parkimisega. Kuigi Tiinal õnnestus varase vettemineku tõttu teisel päeval ka senini kõige parem surfipäev teha. Tuult jätkus seni, kuni Regina kohale jõudis ja veendus, et ainus püss, millega on mõtet vette minna on suuruses 7.8.

23.mail põrutasid chicad Pärnusse Kullikasse. Tegemist oli oivalise surfipäevaga.... Sai nii suurt kui ka väikest purje kasutada. Pikalt, mõnusalt, hea seltskonna seltsis.

24.mail läksid chicade teed lahku. Kohutuste kütkeis Tiina ei saanud liituda meiega Topu turneel ning ootas kodukohas tuult. Sõita ta sai, ent küllap oleks ta Topus päevaga rohkem rahule jäänud, sest sinna andis Kõikvõimas Ilmataat tuult rohkem kui tarvis. Regina istus purjetuse tõttu 3h kaldal ning ootas tuule vaibumist. Õhtuhämaruses see juhtuski ning 5-ne puri, 85l laud pakkusid ülimat naudingut... Ahhh jaa - õnnetuseks tõmbas Regina juba teise triibu ajal madalikku ning kaotas uime. Tänu surfigurude õpetustele oskasin selles olukorras kenasti toime tulla - trapets tagumiste aasade külge uime funktsioone täitma ning külg-ees-sõit kandis mu lõpuks kaldasse tagasi.

27. mai võtsid chicad töölt vabaks ja põrutasid lõunatuule parimasse spotti - Pärnusse. Seiklusrikas päev - lisaks vihmale rikkus tuju ka avastus, et meeltesegaduses oli Regina oma wave`i purje maha unustanud. Niisiiis rigasime esialgu Tiina varustust - 4,5-se. Päeva tõi päikese pärnu surfar (kelle nime kahjuks ei saanudki teada), kes lahkesti oma laste kasutuses olevat purje laenas ning nii ronisid chicad kahekesi suurte tsentrifuugivate lainete vahele...
Meeletu laine! Meeletu väljakutse! Meeletu!!!

Hiljem selgus, et sõita oleks saanud veidi kaugemale välja sõites, kus laine sujuvam. Tjah - eks tagant järele on seda hea teada küll. Igal juhul leidsid chicad, et päev oli kogemuste rikas.
Õhtu eel keeras tuul edelasse mistõttu võtsime suuna Kullikasse. Peale meie oli seal veel kaks tõenäoliselt kohalikku surfarit, kes üritasid tuulest sotti saada. Pideva purjede vahetumise järel loobusime ning pakkisime asjad kokku... Kui viimne puri kotis avastasime, et üks meie hobikaaslastest glissas... Möörfikas!

2. juunil e. "jonnipunni-tuule" päev.
Tuulega oli taas õnne ainult ühel meist. Regina sõitsis Rohukülla üsna ehku-peale. Arvati, et puhub, kinnitati, et puhub ja kui kohale jõudsime, ei puhunud. Tuul oli keeranud kirdesse ning tuure maha võtnud. Jonnipunn keeras end siiski põhja tagasi ning 5-sega sain esimesed kaks triipu glissatud.
Kui Jonnipunn puhumispausi tegi rigas Regina 6.6 ja laenas Ivari 144st iSonic`ut (nüüd kahetsen seda).
Kinnitan, et see sett on mu senise elu kõige oivalisem! Olen armunud! Milline kiirus, sujuvus, mugavus, juhitavus.... Minu maine unistus on saada endale just selline laud - päris surfilaud!
Joovastava surfi lõpetas jällegi Jonnipunn - otsustas, et enam ei puhu...
Kogu kamp ronis veest välja. Valdav enamus pakkisid asjad kokku ja lahkusid.
Kell 20.20 alustas Jonnipunn tõenäoliselt päeva põhitööd. Puhus veatult 9 m/s. Setiks 104l Starboard S-type ja 5.8 Gaastra manic. Kõik manöövrid oli puhtad ja kiired. Iga veestardi järel paitasin mõttes enda pead ja pidasin uskumatuks, et veest startimine tegelikkuses üsna lihtsalt käib - isegi kui kaubalaev on ohtlikult lähedal... Ennevanasti kaotasin sellises olukorras pea - pabistades ei õnnestunud lihtsaimgi pööre ning pidevalt käisid silme eest läbi kujutluspildid, mil viisil praam minust hakkliha vorbib.
The fact is: 2 juuni oli minu senise surfielu parim, proffesionaalseim sõidupäev, segatud totaalse vabaduse- ja õnnetundega.
Jonnipunn - kord puhub, kord ei puhu...

Juunikuu esimesel nädalavahetusel seisavad Team Chical ees elu esimesed surfivõistlused koos pro`dega - Bacardi Fun Pärnus. Põnevusega ootame millist tuult lubatakse ja kuidas me hakkama saame.