28. juuli 2010

Duell Hängaritega

Küllap on paljud teist kuulnud, et Eesti surfimaastikku kütab aftersurfi halgudega kuumaks team HangLoose. "Tjah... võimalik", ütlevad selle peale Chicad "aga ega meie ka alla ei jää! Duell Chicad versus HangLoose jätkugu!" Siit lõbusat pildimaterjali sellest, kes siis lõpuks parem ja ägedam on - Chicad või Hängarid. Elame ja naerame koos!

TEST 1: Kes on parem team surfamises?
Ahh nii, et siis puus ees ja vöör ees??? Sellelt pildilt võime lugeda, et surfioskustelt on nii team HangLoose kui ka Chicad samal tasemel. Ei tea nad midagi ei puusadest ega vööridest. Upitavad, punnitavad, rabelevad ja keerutavad...
Seis 1:1

TEST 2: Kes on ilusam surfi-team?
Tjah - tõsi, ka looduses on isaslinnud kirevama välimusega... 6. klassi lota õpikust saab lugeda: "isaslindude värvide eesmärk on ühtlasi nii silma paista kui ka hoiatada.". All right - merel on nad nähtavad ja hirmu tekitavad ka... Aga kui terve kamp Chicasid roosades särkides mööda vett vuhiseb, seljal tekst"Catch me if you can", siis on isegi kõige kirjuma lycra ja trapetsiga meeskond relvitu!
Seis: 1:1

TEST 3: Kes on rohkem krutskite peal väljas? Kui Chicad viisid Hängarite lipu "tuvalisse kohta" plastikust sinise kemmergu näol, siis Hängarid viisid selle veel "turvalisemasse" paika üksikule laiule otse kajakate väljaheidete kuulirahesse.

Seis: 1:1 (NB: krustkid jäkuvad)

TEST 4: Keda soosivad teised?Nii Hängarid kui ka Chicad on sama palavalt armastatud. Isegi öövalguses ei suuda kuu otsustada, kumba teami lippu ta eelistab ja seisab truult nende vahel. Laines möllav naine versus kont ja peopesa...

Seis: 1:1

Aitäh sõbrad, et olete meiega juba aastaid merd jaganud!

Chicad tänavad HangLoose` vahvate ühissurfide eest!

13. juuli 2010

Rabasurf

postitas: Chica Regina

Puhkusteaeg tähendab aja veetmist sisemaal, kus ainsateks veekogudeks on kinnikuivanud järvelombid. Nii käivadki paljud maakaid (heas mõttes) kosutust otsimas rabajärvedest. Ütlen ausalt, et oleks Pirital merevesi sama kosutav ja puhas, oleks seal lust triibutada...
Minu ammune mõte on ükskord nendele rabajärvedele ka surfitavaar kaasa vedada. Meie külas räägitakse, et rabasurf ei olevatki siin nii tundmatu. Aastakümneid tagasi olla kaks kohalikku meest enestele ise sedavärki imemasina meisterdanud ja seda siis suvest sügiseni raba ääres hoidnud ja kasutanud.

Mõeldud tehtud. Viskasin 104liitrise "punamütsikese" ja 5-se purje katusele ning sõitsime rabasse. Tegelikult oli rabasurfil veel teinegi eesmärk - tahtsin, et mu pere lõpuks mõistaks, miks ma juba aastaid peenarde disainimisele surfi eelistan.
Kogu selle rabasurfi juures on kama vedamine laugasteni vast kõikse keerulisem osa. Selleks peab kaasas olema mitu inimest, kes on valmis trasportööri teenust osutama. Teine oluline asi - miskit ei tohi maha unustada....Tee läbi raba on pikk ja seda ei tahaks keegi mastipaksenduse tõttu kaks korda käia. Kuivõrd just selle vidina ma maha unustasin ja pikk raba tee tekistas ahastus, siis keerasin uimekotist mastile paksenduse ümber ja sõit võis alata.

Kama on eriti lux "rappa lasta" - võid mättalt otse lauale astuda ja sõita. Rabavesi kannab, seega saab igal hetkel ka rannastarti teha.. Astud lihtsalt lauale ja valmis:

Tuleb tunnistada, et tuulega meil ei vedanud. Aga see-eest sai harjutada purje keerutamist, tasakaalu ja nabani poomiga tiksumist.

Mis minu peresse puutub, siis nemad läksid rabasurfi koolituselt koju justkui sõjas käinud - põlved, kõhud ja käed marraskil ning verised, ent tujud head. Isa kurtis kohutava väsimuse ja jõuetuse üle ning kui ta mu 9.8 purje parandama hakkas teatas ta, et ei saa aru, kust võtan ma oma jõu, et seda üldse liigutada. Kui 5ne puri tappis täiseas mehed, mida siis majasuurune minusugusega teeb.

Ainsana õnnestus tuulega kaasa minna minul. Kõik teised co-surfarid sellega hakkama ei saanud. Nad ajasid katapulteerumistega rabavee vaid sogaseks ja külmaks. Õhtul pidin Kriimudele siiski tunnistama, et selline laud ei ole surfi esmakatsetusteks üldsegi mitte sobiv ja see, et nad sellel püsti seista suutsid, on juba kõrgem pilotaaž. Niivõrd tagasihodlik kompliment pani nende silmad uhkusetundest llõõskama... .

Rabasurf on lahe! Järgmine rabasurfi ootab mind ees koos lohesurfarist õemehega, kellega koos lubasime vallutada Eesti ühe suurima rabajärve - Loossalu. Selleks peab end aga ette valmistama, sest teekond läbi raba järveni on ca 3-4 kilomeetrit pikk, täis laukaid ja kraave, mida ületada.

Lauda ja purje pesen rabaveest puhtaks Surfilaagris...Kohtume seal!

5. juuli 2010

Tehtud!

Postitas: Chica Regina

Tehtud! Team Chica poolt selleks aastaks kalendrisse märgitud võistlusüritused on nüüdseks korraldatud ning kokkuvõtted eneste jaoks tehtud.
Tuleb tunnistada, et tuuletud ettevõtmised näikse surfipersonalile justkui rohkem meeldivat, miks muidu laupäevasele orienteerumispäevakule rohkem osalejaid tuli kui me varasema kogemuse tõttu loota oskasime.

19 surfihoolikut registreeris end orienteerumisrajale ning nendest samadest inimestest paljunes kokku 8 teami, kes rebisid teineteisega ka köieveos ja võrkpallis. Põnevaimad uudis-teamid olid näiteks Visa-Hangloose, Segu Team ning Team Rolle ja naised.
Kui orienteerumisvõistluse idee oli osalejatele selgeks tehtud, siis märkasime kuidas nii mõnigi neist mere poole kiikas ja sinna peidetud märke tuvastada püüdis. Nende suureks õnnetuseks nägid nad tõepoolest kirjeldusele vastavat märki kuid nii mõnigi, kes selle suunas kihutas, pidi pettuma... ...tegu oli kõige suurema ja atraktiivsema poiga, mis osutus aga TÜNGAPOIKS. Tüngapoi võtnud annavad meile ehk andeks selle naiseliku krutski.

Rada oli oma olemuselt lihtne - akvatooriumi moodustas jahisama ja Merka muuli-vaheline ala, mida läbi kammides tuli leida poid ja nende küljest kaasa haarata värviline karvatraat. Need siis tõendasid, et rada on läbitud.

Meie suureks üllatuseks (tuult ju ei olnud!) finišeerus esimene juba ca tunnikese mööduses. Kõige vapramaks osutus Roland. Tema kannul finišeerus Martin ja kolmandana läbis limbonööri kõikse tublim naine - Betti.
Perfektne limbosooritus 2 koha naise - Mari-Anni näitel.
Kolmandad kohad meeste ja naiste arvestuses läksid vastavalt Rainile ja Marikaile.
Kes mitmenda lõpetas vaata siit

Kui orienteerumine tehtud (olgu siinkohal märgutd, et vette lasti nii sverte, formulaid, SUPe kui ka nt hiidlaste solgitorust aerudega purjelaua paarisrakend) siis orienteerusid Chicad köögikunstis ning valmistasid võistlejatele vürtsika taipärase roa (täname Santa Mariat).

Kaloripõletusprogramm jätkus rannavollega. Karmo algatusel püsitati otse merd-klubi ühendavale rannaribale karbon mastid, millede vahele võrk ja mäng algas.
Kohe esimeses heitluses oli selge, kes on tegijad ja kes mitte. Ülekaalukalt esinesid kõik teamid peale Chica Teami. Kati ja Kristel näitasid üles ülimat kannatlikust Regina ja Helle suhtes, kes arvasid, et võrkpall tähendab palli löömist taevalaotusesse, päevitajate või võrgu pihta...
Võrkpallis, mis on võrratu ja eeldab tugevaid hüppeliigeiseid (mitte nagu Chica Hellel) skoorisid ei keegid muud kui hüppamises oma ala tegijad - Võsa Team. Pärast tõelist heitlust rannaliival sundisime tiimid taaskord vette, kus toimus tõenäoliselt kõige naljakam ja vaatemängulisem üritus kogu päeva jooksul - KÖIEVEDU (aitäh Erno!). Pildid Jaanuse aparaadist leiate siit.

Selleks rakendati purjedega ning ühendati "otstega" 4 svertlauda ühelt poolt ja 4 teiselt poolt. Tuuletu ilma tõttu olid võistlustingimused vedamiseks e. pumpamiseks ideaalsed. Võistkond, kes köiel märgitud piiri enese kasuks ära vedas, oli võitja.
Siinkohal ajavad Chicad nina taevasse ja kirjeldavad kuidas nad esimestena alistasid hiidlased. Pumpama pandi Eteri, Kati, Regina ja Helle ning paistab, et õekesed Chicad said oma värsked jõud välja pumbatud. Tõsi, järgmistes heitlustes tuli meil küll kaotus tunnistada, aga see üks võit oli magusam kui mesi.
(Hiiu poisid - ega te meil ometi tahtlikult võita ei lasknud????)

Kui aga tõelistest võitjatest rääkida, siis tuleb tõdeda, et köievedu on ja jääb meeste alaks. Team Extreme oli selles lihtsalt nii võimas, et seda on raske sõnadesse panna. Nad olid nagu 4 tiivaga lind. Veatu, jõuline ja maskuliine pumpamine Martini poolt ette antud rütmis tegi meestest justkui puksiiri, mis vastasvõistkondi kaotusesse vedas. Võimas ja vägev vaatepilt! Päeva krooniks oli autasustamise tseremoonia, mis kõigile liigagi ootamatult viidi läbi meres. Just - kõikse kamp paluti taaskord vette ning parimad krooniti lõhnava kasepärjaga, diplomi, maasikate, soolakurkide ja meega.
Meie jaoks läks võistluspäev korda! Oleme õnnelikud, et saame olla Chicad ja meile anti võimalus proovida kätt võistluskorralduses. Oleme tänulikud kõigile sponsoritele, abilistele - Liis, Jaanus, Penny, Andreas, Alar, Andrus, Erno, Hardcore, Karmo, Lauri, Chica Urvet jpt kes olid meile abiks nõu ja jõuga!
Aitäh kõigile surfarite peredele, abikaasadele, sõpradele, et te omadele kaasa elama tulite ja meie üritusest osa võtsite.

Team Chica on sellega hooaja orgunnid lõpetanud ning jätkab tasasel toonil omi tegemisi surfivallas.