29. juuni 2010

Võistlusest!

Laupäevane põrgulik lahing algab registreerumisega kell 11.00 Pirita Battery surfiklubis. Kell 12 annab kohtunik Hardcore kõigile kätte rajaskeemi ja peale mõningast šhokki ka õpetussõnad, kuidas merel ilma toime tulla... :)
Start orienteerumisrajale antakse kell 12.30 ning stardirajale ootame kõiki surfareid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad teami või ei.

Pärastlõunal ootab teame üks täiendav jõukatsumine merel ja rannavolle võistlus.
Lahingusse astuvad teamid:


Registreerunute seas on ka üksikuid liikmeid teistest teamidest. Üleskutse teile - pange kokku mix-team ja proovige kuidas koostöö sujuks! Äkki on teine team parem kui enda oma :)
Parimad saavad chicalikult premeeritud! Kõigile võistlejatele on garanteeritud meelierutav aftersurf.

28. juuni 2010

Orienteeruma!

Chica kutsuvad kõiki merele orienteeruma!
Laupäeval, 3. juulil Battery Pirita Surfiklubis!
Osalema ootame KÕIKI, kes teavad, mis on kardaan, vöör ja ahter või kes valdavad SUPi käsitlemise kunste.

Registreerida saab end võistlustele neljapäevani (kella 15ni!) e-posti aadressil chicateam@gmail.com
Orienteerumiseks kasutame merel surfivarustust ja jätame jõuvarusid ka kalda tarvis, sest vaid surfiga meie üritus ei piirdu! Teamidevaheline rannavolle on nauditavaks jätkuks meie talvistele jõukatsumistele. Osalustasu mitmekülgse võistluspäeva ja järjekordse särava aftersurfi eest on 200kr, juunioridel 100 kr.

Rannavolleks pange kokku 4 võistlejat.

Üritus toimub iga ilmaga kuid võistluse stardipauk kärgatab alles siis kui eelregistreerunuid on vähemalt 25 inimest.

27. juuni 2010

Chicad Topus

Postitas: Chica Helle


Sissejuhatuseks Chicade tänud Jahedatele järjekordse laheda Kuul Kämp- i korraldamise eest.
Meil on olemas oma väikese võistluse korraldamise imeväike kogemus ja seetõttu mõistame veel enam teie panust, pakkuda meile kõigile ühist tegemislusti ja jagatud surfirõõmu.
Jaksu jätkuvalt!

Reedel Toppu jõudes olime endalegi üllatusena päikese Tallinnast kaasa toonud.
Chicade laager sai püstitatud meile sõbralike rivaalide, HangLoose vahetusse naabrusesse.

Imetlesime lummavat päikeseloojangut ja täiskuud, nautisime grillli ja chilli, kiitsime rummi ja tuult, mis hellalt Chicade lippu sahistas.
Tuule tõustes hakkasime järjest rohkem muret tundma HangLoose lipu pärast, mis oli meie meelest püstitatud kaldast ohtlikusse kaugesse.
Eks ole ju asju, mida ei saa saatuse hooleks jätta.
Kividel libastudes ja põlvini jääkülmas vees sumbates tõime lipu kaldale, et
heisata see turvalisse ja tuulevaiksesse kohta, KAHE SINISE WC vahele.:):):)

Aga millal see heategu enne karistamata on jäänud - hommikuks oli meie lipuvardas üks pisike must sokk, mis isegi tuulesuunda ei näidanud.
Ainult Otto märjad püksid ja hommikutuules kostunud paadimootori podin reetsid selle, kuidas Chicade lipp naabersaarele oli sattunud.
Chicadel on juba aegadehämarusest olnud oma kaks väikest unistust. Need on lihtsad soovid, anda HangLoosele ja Visa võimalust lugeda oma selgadelt: Catch Me if You Can! Esimestes stardiks puhus tuul, mis sobis Chicade Formulatele.
Pärast nelja starti seinale kinnitatud tabel rääkis õiget ja selget keelt - Chicad ees HangLoose ja Visad taga.
Hilisemates startides soosis nii olematu tuul ja karm saatus, taas kord meile sõbralikke rivaale.
Aga üks on kindel, nende olematu edu ei tulnud neile kergelt.

Paraku jättis võistlus Topus minu elegantse purjega, pikauimelise Formulale jäävaid kahjustusi.
Pirital pesitsevad formulistid on õpetanud mind suhtlema oma varustusega nagu parima sõbraga.
Uim on nii õrn, et seda ei tohi vutlarita isegi murule asetada ja laud on habras nagu munakoor.
Puri, mast ja liistud võivad puruneda pisemagi hooletuse tõttu, iial ei tohi oma kergesti haavatavat sõpra jätta omapäi vette ulpima. Selle võistluse formaat oli teistsugune.
Formulale ei sobi start kaldalt , lühike stardiliin, põlvini vesi, juhuslikud kivimürakad märkides ja see, et finishiheitluses tuli jätta oma õrn varutus mere meeltevalda.
Põnevust ja pinget pakkusid sellel võistlusel ka erinevate oskuste ja kogemustega võistlejad ning erinevalt juhitavad ja kontrollitavad alused.
Üsna varsti sai selgeks, et oluline oli hoida pikivahet ja vältida massirüselusi .
Isegi Chicad ei mahtunud merel teineteisest mööda ja finishsirge jäi kitsaks, aga see ei olnud õde-õe-õelust...:) Paraku sain kuulda ka seda heli, mis tekib kahe klisseeriva surfilaua kokkupõrkest - see oli valus, nii mulle kui mu haprale kaunitarile.

On ette tulnud, et võitluselevuses, vasakul halsil sõites, olen
karjunud "parem", aga sellel korral ei ajanud ma oma paremat ja vasakut kätt segi, olin paremal halsil ja andsin sellest enne kokkupõrget ka häälekalt teada.
Kiirus oli üsna suur, kiire oli ju, Annika hingas kuklasse ja ees olijad vajasid kinnipüüdmist.
Tegelikult oli see ütlemata õnneliku lõpuga kokkupõrge, lõhkusime ju ainult varustust.
Mina ei saa nüüd küll mõnda aega kõrgeid kontsi kanda, aga surfisussi venitan ikka kuidagi oma paistes hüppeliigese ümber ja lühikesed seelikud peavad kapis ootama, millal perevägivalda meenutavad sinikad on taandunud..:)

Veel üks mõte.
Ma ei tea, kuidas alustada, pisut piinlik teema, aga...
Olen mänginud aastaid golfi, see on härrasmeeste mäng, kõik peavad lugu nii endast kui kaasmängijatest. Keegi ei tule selle peale, et veeretada kadunud palli asemele taskust uus või tõugata pall varbaga paremini mängitavasse kohta. Ja kui kunagi keegi ongi seda teinud, siis on kaotanud ta lugupidamise ja usalduse, mida on peaaegu võimatu tagasi võita.
Paraku tean täna, et surfis ei ole see nii. Mul on raske aru saada, miks mõned petavad ennast ja ka teisi võistlejaid!?

Head mõõted kaasa, päikesekreem ninale ja kohtume merel!

23. juuni 2010

Chica Slall järelhüüe

Postitas: Chica Helle

Surf on lahe, aga see ei oleks pooltki nii lahe kui poleks meie mõnusat naistekampa, nimega Chicad. Ja et oma surfilusti veelgi suurema kambaga jagada, siis panime kalendrisse mõned kuupäevad, millal seda koos teha võiks.

Esiotsa tundus korraldamine vägagi lihtne, pole muud kui kaater ja kohtunik ja võibki merele minna. Kui ma meie võistluse eelõhtul/varahommiku kell 4.30 veel ahjus koogi küpsemist jälgisin, supp tulel podisemas ja Windguru prognoos arvutiekraanil, siis polnud ma selles enam sugugi nii kindel. Õnneks oli meil Aivar, kes teadis õigeid vastuseid, seda ka siis kui Chicad naiselikus nõutuses vastamisi suuri silmi tegid ja õlgu kehitasid. Suured tänud sulle Aivar, et meid õigel rajal hoidsid ja siinkohal meie kõigi soojad kallistused.
Prognoos oli piiripeal ja hommikuks polnud enam piirigi, lubati paduvihma ja tuult ainult varahommikuks. Õnneks nad eksisid. Hommik oli imekaunis - päike paistis, õhk oli soe ja tuul sahistas liigagi vaikselt puulehtedes.
Chicade jaoks oli see nagu paha uni, olgugi et olime arvestanud ka sellega, et tuult ei ole ja tõsisemat tunglemist registreerimislaua ümber ei saa toimuma.
Merelt tuli info, et puhub, mitte palju, aga meie ootused polnud ju ka kuigi kõrged. Piisanuks isegi mõnest sõidust, et võistlus peetuks lugeda ja õigustatult aftersurfiga edasi minna. Olukord kujunes lõpuks nii, et Chicad saatsid ka minu merele ja seetõttu sain kogeda nii ettevalmistuse elevust kui võistlemise emotsiooni.
Ma ei hakka pikalt kirjeldama, kuidas ma taas kord valgel paberil punase vildikaga joonistatud rajaskeemi merele ümber ei suutnud kanda. Kuidas ma esimeses sõidus, esimesse märki esimesena jõudsin ja millist nõutust see minus tekitas, et kuidas nii, miks mina ja kuidas märki võtta ja ikkagi, ehk peaks järgi ootama ja miks Ernot ei ole ja kui tuleb, et las sõidab ikka ees ja et lasen mehed ikka märgis mööda, ma ju pöördeid ei oska jne. Praegu imestan isegi, et kust need rumalad mõtted küll tulla võisid.
Kolmandas sõidus läksid puhangud ootamatult nii tugevaks, et purje taltsutamisega ma enam hakkama ei saanud. Kukkusin mitmel korral purje alla ja ühel korral neist jäi kummisuss koos jalaga jalaasa tihkelt kinni. Paanika oli omast käest ja vett sai ikka südamest neelatud. Sõitu lõpetama sundisid mind ainult Sugari-plikad, kes ei visanud purje vette, vaid võitlesid lõpuni.
Iga pagi ajal tänasin mõtetes Ernot, kes soovitas mul 9,8 purje asemel 9,0 võtta. Kahtlesin veel tema nõuannetes, palusin põhjendada, tuult ju ei olnud ja .... ikkagi konkurent....:)

Vahepeal väike kehakinnitus, tuul vaibus pisut ja minu armas Formula ja 9,0 tundusid olevat need õiged. Olidki, 5. ja 6. sõidus oli kõik hästi ja kus siis lasti tuulekraanid valla, võitlesin mis ma võitlesin, aga 7. sõit jäi minust sõitmata.
Ka meestel paistis loodusjõududega väikesi raskusi olevat, neid langes merre nagu loogu. 8. sõiduks suutsin ennast kokku võtta ja raja läbi sõita, kuigi nii mitmelgi korral oli mõte, et kui mu laud ja puri mu maha jätavad, et kui valusasti see õhulend, sellise kiiruse pealt, võiks lõppeda. Ka meestel paistis loodusjõududega väikesi raskusi olevat, neid langes merre nagu loogu. 8. sõiduks suutsin ennast kokku võtta ja raja läbi sõita, kuigi nii mitmelgi korral oli mõte, et kui mu laud ja puri mu maha jätavad, et kui valusasti see õhulend, sellise kiiruse pealt, võiks lõppeda.

Seevastu näitas Erno oma meistriklassi igast asendist taltsutades nii tuult kui laineid. Tema sõitu ja võistlustaktikat oli lust jälgida, see andis ka aimu oma olematust tasemest ja teadmise, kuhu tahaks jõuda.
HangLoose on kõigi lemmik ja semu, nad oskavad mängusõpru hoida, seda ka merel. Kui oled silmapiirilt kadunud, siis ootab sind järgi, et mänguilu kaduma ei läheks. Oli ka olukordi, kus finishisirgel oleksin tahtnud hüüda, et ära kihuta ometi, oota pisut, "Ladys First".
Kaldale jõudes oli tuul nii raju, et purjega kuuri ette jõudmine nõudis tõsist rammu, samal ajal võttis laud kaldal, üksi jäetuna, üles suuremaid tuure. Madis, meie kummipaadi kapten, päästis nii mõnegi raju maatuulega merel hätta sattunu ja aitas nad paadi sabas kaldale.
Chicad tänavad Valknaid, kes usaldas meile oma paadi ja Madist, kes meie kohtunik-Aivari, abikohtunik-Urve ja fotograaf-Jaanuse merel viis. Madis oli Eterile ja Annelile nõuga abiks ka sekretariaadis. Ilmselt tuleb tänada ka kedagi Liisi, kes korraldas rannas, otse meie õuel, bändide võistulaulmise ja ilmestas sellega meie päeva.
Afterparti osutus võistlusest populaarsemaks, rõõmustasime kõik koos korda läinud surfipäeva üle. Parimad said pärjatud (merekarbistatud) ja sünnipäevalaps Gunnar kallistatud. Lustakamad lõpetasid ööklubis Venus alles varahommikul.


Hiigelsuured tänud võisluste sponsoritele:

Maitsvad grilllihad-ja vorstid - Maag Lihatööstus/RannarootsiNaiselikult mahe Bellini – Bestvine
Hõrgud veined – AVK
Magusad auhinnad - Solaris Lilled
Merelised medalid - Graveks Balti, Liivalaia Lilleäri
Lustakas ööelu - Venus Club

CHICADE JÄRGMINE VÕIDUAJAMINE NII MEREL KUI MAAL, SAAB TOIMUMA 3. JUULIL (varupäev 4. juuli) BATTERY PIRITA SURFIKLUBIS.
OOTAME KÕIKI, OLENEMATA VANUSEST, SOOST, RAHVUSEST JA JIBE`i KAARE SUJUVUSEST.

Võistluste tulemused
Võistluste pildid: http://www.jree.ee/new/

20. juuni 2010

Chica slall - tehtud :)

Esimene chicade võistlus korraldatud ja hoolimata nigelast prognoosist, puhus Pirital 7. sõidu ajal koguni 14 m/s. Sõitude ajal puhuski ca 7-8 m/s, tuuleaukudes kohati vähem.

Tänud kõikidele osavõtjatele! Tänud kogu tugipersonalile - peakohtunik Hardcorele, fotograaf Jaanusele, kaatrijuht Madisele!
Nii osavõtjad kui ka pealtvaatajad kiitsid meie korraldust ja nüüd järgmisel korral ootame rohkemat osavõttu ;)

Võistlusest:
Esimene start anti kell 12.12, puhus kagutuul 7-8 m/s, tuuleaukudes vähem. Enne lõunapausi anti 4 starti ja neljanda stardi ajal puhus juba kuni 10 m/s.
Peale keha kinnitamist veel 4 starti, kus kohati tõusis tuul juba 14-15 m/s, nii et slalli sai pidada täiesti korralikes tingimustes.

Võistluse võitis ülekaalukalt Erno Kaasik, teiseks jäi juuniorite võitja Roland Mik, kolmandaks Alar Vettik.

Naistest võitis meie Helle, teiseks Enely Jääger ja kolmandaks Evelin Joakit.

Seenioride arvestuses: esimene Erno Kaasik, teine Alar Vettik, kolmas Hang Loose Ivar Ots.

Grandseeniorite arvestuses oli esimene meie Helle, teine Lembit Seljamaa

Täname kõik sponsoreid:
Liivalaia lilleäri, Solaris lilled, Best Wine, Rip Curl, Ahti Väin Konsult, Gravex Balti, Venus Club, Maag Lihatööstus (Rannarootsi)

17. juuni 2010

Chica Slall toimub!


17.06: Tuuleolud lubavad Chica Slalli sel nädalavahetusel pidada Pirital, Tallinnas. Võistluse varustus on vaba ja ootame aktiivset osavõttu!
Ja kraapige hoolega masti, et tänane prognoos püsiks laupäevani.

Laupäeva ajakava
10:00 – 10:55 Võistlustele registreerimine
11:00 Kiprite koosolek
12:00 Päeva esimene võimalik start
19:00 Päeva viimane võimalik start
20:00 Autasustamine ja võistluste lõpetamine afterpartyga

Võistluste NOR

12. juuni 2010

Chica Slall! Võistlema!

12.06: Team Chica teeb ajalugu! Oleme esimene naistepande, kes võtnud nõuks korraldada üks korralik surfivõistlus nii, et võistlus oleks kurnav (seetõttu ka tuulemiinimum 7m/sek) ja aftersurf lõõgastav...
Kui tuulejumal täidab meie tuulesoovi, siis peame võistluse juba laupäeval. Kui aga antakse lootust pühapäevaks, siis teeme võiduajamise hoopis nädala viimasel päeval. Auhinnad on enam kui magusad ja möll lõppeb Ööklubis Venus. Surfimehed-naised - on põhjust Piritale tulla!
Võistlusteade asub siin.

7. juuni 2010

Mõttelennud Bacardilt

postitas: Chica Regina

laulvad rihmad katusel rullus üks surfivolvo Chicade Helle, Regina ja Eteriga Pärnu poole Bacardi Funile. Sel korral õnnestus meil katusele laduda kaks paari kaksikuid Starboardi sünnitusmajast - formulad ja 104-liitrised S-type`id. Nagu hiljem selgus oli me ainus valik ka väga õige valik.
Kõik vist juba teavad, et laupäev oli tuuline. Kui hommikul aknast välja vaatasime ja üle linna looklevaid puid nägime tundsin vähemasti mina kergekujulist pettumustunnet. Kirgliku formulistina olin ma lootnud, et saan võistlusrajale viia just selle riistapuu. Pealegi pelgasin ma slalli varustust, sest polnud sellega alanud hooajal veel kordagi vette saanud.

Kõikse paremini ilmestab minu pettumust allolev foto... justkui vastutahtmist rigan ma viiese purje formulate taustal....:
Kama koos asutasime endid vette ning siis meenus mulle kui mõnus on väikeseid asju vedada. Need on nii kerged nagu sulekesed. Vea kasvõi hammaste vahel kui tahad.
Esimene ja teine sõit olid kehvakesed. Määrasin staripositsiooni valesti ning ei suutnud kummagi sõiduga ülemist märki võtta. Õnneks esimene sõit "cänzeldati". Teine ja kolmas arvestussõit olid aga suurepärased. Kõik märgid sain kenasti võetud, halsi vahetuseks kasutasin veestarti, mis näis neis tuule- ja laineoludes 100sel laual kõikse lihtsam. Järgmise sõidu keeras tuksi purjevalik, sest tuul hakkas raugema ning viis-null oli oma osavuse minetanud. Alumine märk jäi võtmata. Treffasin selles samas märgis selle sama probleemiga Hellet. Kujutage ette - kaks Chicat märgis ja mõlemad veestardi asendis jalad laual vatravad:
"Ma ei saa märki kätte, tuult vähe"
"Ma ka ei saa, vähe jah"
"Mis teeme?"
"Pole vist mõtet rada läbi sõita"
"Ei ole jah. Läheme järgmisse starti?!"
"Läheme!"
...ja siis vajun ma oma veestardi asendis allatuult finishiliini poole ja kuulen kaatrist hõiget "Kas sa finisheerud?". Vastan "Eiiiii". Siis küsib minult meeshhääl kaatrist" Mis teed siis?" Karjun meeleheitlikult vastu "Veestarti..." Igaviku hiljem sain õnneks lauale ning sõitsin lendleva glissiga järgmisse starti. Just selline see tuul oligi - kord kraan lahti ja siis jälle kinni.

Viimase sõidu otsustasin vaatamata tiksumisele ja poolglissimisele siiski läbi teha. Selleks ajaks kui lõpuliini ületasin olin kindel, et finish on juba suletud, ent õnneks see nii siiski polnud.Igaviku kestnud sõidu krooniks oli aga ootamatu hiigelpagi. Enamik purjeid oli juba kaldavees kui ma koos meremärke korjava kaatriga veel viimased glissid tegin. See oli super tunne! Ma jumaldan oma S-type`i. Ta on nagu lind, mis lendab üle lainete - pehmelt ja kiirelt.
Pühapäevane võistlus oli aga oluliselt sandima alatooniga. Tuult oli vähe. Vaatamata sellele, et 9.8 rigatud Martin Ervini näpunäidete järgi jäi see siiski liig väikseks, et vedada mind glissis pagist pagisse. Ka outhall`ist ei olnud kasu, ega kõigist teistest võtetest, mida glissi saamiseks kasutada.

Kuid siis kui korrakski glissi sain, siis oli ikka raju tunne küll svertidest mööda plärtsuda :)
Chica Team sai esimesel BF etapil siiski ka pukile ronida, sest kogutud punktisumma asetas mu Annika ja Enely kõrvale.

Töövõit teamis annab kohe julgust juurde asju välja öelda. Ja nii ma tahangi öelda Pärnu kalameestele, et varsti ujuvad teie lahes ainult fileeritud räimed kui te supel- ja surfiranda omi võrke topite. Oli ka võistlustel neid, kes jalgupidi sinna kinni jäid või võrkudesse katapulteerusid. Varustus varustuseks, võrgud võrkudeks, aga mis saab siis kui keegi katpulteerudes trapetsikonksuga võrku nii kinni jääb, et õhk enam kopsu ei jõua?

Mõeldes nii võrkudele kui ka võistlustulemuste 100% õigsusele tuli meil Chica aftersurfi käigus grandioosne patendivääriline hiigelmõte! Leiutasime tol samal hetkel fenomenaalse surfivõistluste Tom-Tomi. Ehk siis aparatuuri, mille käivitad vahetult enne starti ning mis juhendab sind võistlusrajal. Ehk siis – peale järgmist lainet hoia allatuult ning 200m pärast jibe`i. .... Või kui oled märgist mööda pannud, seda ise märkamata, siis annab GPS sulle teada: „pööra tagasi esimesele võimalusel...“. Kui võimalust ei esine, siis teatab lahke mees-või naishääl, et olete jõudnud sihtkohta.

Lisaks sellele fikseerib aparatuur võistleja märgi võtmised, trajektoori ning Pärnu eriprogramm hoiatab surfareid kalavõrkude eest.

Mis kõikse olulisem - Pärnu on üks Chicade lemmikspotte. Soe ja päikeseline mitte ainult ilma vaid ka inimeste poolest. Pärnakad - aitäh! Chicad tulevad varsti jälle!

2. juuni 2010

Chicad lähevad...














Tohohhh...
Chicad on nädalavahetusel surfimekas ja funnivad Bacardiga.
Näeme poide vahel!