Viimasel ajal on kiirusepiiranguid ületatud Püünsisse viivatel sõiduridadel. Tuulega õnnistatud sügisõhtud panevad pea iga õhtu Püünsi poole vurama. Senini ei ole Chicad pidanud selles sportis ja lubatud prognoosides pettuma. Eilne surfikas oli ilmselt üks kaunimaid sel hooajal. 20 kraadi septembrisooja, tugev läänetuul, hellalt paitav päike ja grandioosne päikeseloojangust roosakas-kollane taevalaotus. Ahh, ja loomulikult mõnna-mõnna soe vesi. Püünsis oli eile tore ka seepärast, et kohale oli tulnud palju surfareid, keda ei ole ammu näinud. Tundus, nagu oleks vanad ajad tagasi antud. Kaif!
Eteri rigas 4.5, mina 5-se. Esialgu oli see liig, mis liig ning sõidetud sai peamiselt uks avali ning unistatud 77 liitrisest Freewave`ist. Ent veidi peale kuut andis tuul tsipa järele ja siis oli purjevalik end igati õigustanud. Nagu juba pikemat aega kaifisin ma ka nüüd jibe`imist. Oli õnnestumisi, oli ebaõnnestumist. Aga mis peamine - surf ei tõmba enam füüsiliselt nii läbi kui varem. Veestart imeb kõvasti powerit, jibe`dega seevastu on süüde mõnusalt pikalt sees. Nii jõudisngi vahetult enne pimeduse saabumist veel suurema purjegi rigada ja surfiprogrammi veel 20 minuti võrra pikendada.
Täna võtame Eteriga ette Lohusalu spoti. Viskangi kohe kalipso autosse ja teen minekut. On ju ometi viimased mõnusad korrad, laupäev ja võimalik päevavalguses surfata!
Elu on ilusam kui meri on üle põlve ja laud lippab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar