postitas: Chica Regina
Eile paugutas tuulejumal Pirital ja üle üsna pika aja saime Hellega koos kihutama minna. Päeva tegi eriti magusaks ennelõunane telefonikõne Papalt, kes teatas, et tal on mulle mu unistatud laud pakkuda. Ega siin pikalt mõelda polnudki, kell 16 olin Pirital ja imetlesin arsenali uusimat kahurit - 77l Fanaticu FreeWave.
Rigasime 5sed purjed ja peaaegu jooksujalu tormasime merele. Päike paistis, vesi oli ikka veel soe, rahvast palju nagu laulupeol - lohed, purjed, alastuses talisuplejad.
Ei teagi, kas asi oli uues lauas või lihtsalt suurest sisemisest rõõmust merele pääseda, aga esimesest triibust alates olid mul suurnugad taevani. See laud oli fenomenaalne laineläbija, kiire ja pehme. Enam ei maandunud ma hüppe järel "pläraki" vaid mõnusalt ja pehmelt. Mida rohkem kiirust, kõrgust, lainete läbimist, seda enam kadus alalhoiuinstinkt. Viimane on mind saatnud ikka pea kõik surfikorrad, ent eile oli see ühtäkki läinud.
Õnneks panin paar katapulti ja need tõid mu maa peale tagasi. Seda oligi väga vaja.
Mulle meeldis, et merel on kiivrite kasuks otsustanud juba väga palju surfarid. Aivarile sobis see väga hästi ja pani mindki mõtlema, et kui edaspidigi nõnda oma alalhoiuinstinkti kaotama hakkan, on kiiver möödapääsmatu abimees. Kevadeks siis kiiver kindlalt pähe.
Ahh jaa, kas teile ei tundu, et mitte ükski toidulisand, erguti-jook, vitamiin, "5-puuviljaportsu päevas" kampaania, pikk uni või puhkepäev ei suuda inimorganismi toita sellise energiapahvakuga nagu seda teeb üks korralik surfipäev. Surf on mõnus ja sportlik tee tervise, õnne ja sisemise rahulolu juurde.
Let`s live the life!
"aamen!" lõputiitritele :)
VastaKustutaaivekas.