Rabasurf

postitas: Chica Regina

Puhkusteaeg tähendab aja veetmist sisemaal, kus ainsateks veekogudeks on kinnikuivanud järvelombid. Nii käivadki paljud maakaid (heas mõttes) kosutust otsimas rabajärvedest. Ütlen ausalt, et oleks Pirital merevesi sama kosutav ja puhas, oleks seal lust triibutada...
Minu ammune mõte on ükskord nendele rabajärvedele ka surfitavaar kaasa vedada. Meie külas räägitakse, et rabasurf ei olevatki siin nii tundmatu. Aastakümneid tagasi olla kaks kohalikku meest enestele ise sedavärki imemasina meisterdanud ja seda siis suvest sügiseni raba ääres hoidnud ja kasutanud.

Mõeldud tehtud. Viskasin 104liitrise "punamütsikese" ja 5-se purje katusele ning sõitsime rabasse. Tegelikult oli rabasurfil veel teinegi eesmärk - tahtsin, et mu pere lõpuks mõistaks, miks ma juba aastaid peenarde disainimisele surfi eelistan.
Kogu selle rabasurfi juures on kama vedamine laugasteni vast kõikse keerulisem osa. Selleks peab kaasas olema mitu inimest, kes on valmis trasportööri teenust osutama. Teine oluline asi - miskit ei tohi maha unustada....Tee läbi raba on pikk ja seda ei tahaks keegi mastipaksenduse tõttu kaks korda käia. Kuivõrd just selle vidina ma maha unustasin ja pikk raba tee tekistas ahastus, siis keerasin uimekotist mastile paksenduse ümber ja sõit võis alata.

Kama on eriti lux "rappa lasta" - võid mättalt otse lauale astuda ja sõita. Rabavesi kannab, seega saab igal hetkel ka rannastarti teha.. Astud lihtsalt lauale ja valmis:

Tuleb tunnistada, et tuulega meil ei vedanud. Aga see-eest sai harjutada purje keerutamist, tasakaalu ja nabani poomiga tiksumist.

Mis minu peresse puutub, siis nemad läksid rabasurfi koolituselt koju justkui sõjas käinud - põlved, kõhud ja käed marraskil ning verised, ent tujud head. Isa kurtis kohutava väsimuse ja jõuetuse üle ning kui ta mu 9.8 purje parandama hakkas teatas ta, et ei saa aru, kust võtan ma oma jõu, et seda üldse liigutada. Kui 5ne puri tappis täiseas mehed, mida siis majasuurune minusugusega teeb.

Ainsana õnnestus tuulega kaasa minna minul. Kõik teised co-surfarid sellega hakkama ei saanud. Nad ajasid katapulteerumistega rabavee vaid sogaseks ja külmaks. Õhtul pidin Kriimudele siiski tunnistama, et selline laud ei ole surfi esmakatsetusteks üldsegi mitte sobiv ja see, et nad sellel püsti seista suutsid, on juba kõrgem pilotaaž. Niivõrd tagasihodlik kompliment pani nende silmad uhkusetundest llõõskama... .

Rabasurf on lahe! Järgmine rabasurfi ootab mind ees koos lohesurfarist õemehega, kellega koos lubasime vallutada Eesti ühe suurima rabajärve - Loossalu. Selleks peab end aga ette valmistama, sest teekond läbi raba järveni on ca 3-4 kilomeetrit pikk, täis laukaid ja kraave, mida ületada.

Lauda ja purje pesen rabaveest puhtaks Surfilaagris...Kohtume seal!