Seda, kui tähtsal kohal minu elus on surf teavad vist juba kõik. Küllap ei pane keegi mulle pahaks kui ma sellest ikka ja jälle kirjutan. Möödunud nädalalõpp jääb mulle aga meelde kogu eluks. Mitte üksnes oivaliste surfipäevadena vaid ühe suure üllatuse tõttu, mille tegid mulle need samad inimesed, kellega igal tuulisel päeval merd jagan.
Nagu oma eelmises postituses kirjutasin õppisin ma alles nüüd oma formelit taltsutama ning enam-vähem õiget kurssi sõitma. Reedene termotuul ja lõõmav päike olid taaskord hea võimalus õpitut korrata ja lihvida. Nii ma siis keskendusin taas alla- ja vastutuule kurssidele ning jibe`dele ja pautidele. Olgugi, et pumapmist tuli ette rohkem kui tahtnuks, sain ma kirja ideaalse surfipäeva ning sõitsin oma patareid tühjaks. Õhtul klubi õuel istudes kuulasin formulistide muljeid ja seiklusi ning veendusin, et otsustades endale formula soetada, olen teinud õige valiku. Kui jutuks tuli minu varustus ning tõdeti, et mu taglas ei ole sõitmiseks paslik (7.8 slallikas), siis tehtu mulle äärmiselt ilus üllatus. Samal õhtul sai minust NP 9.8 formula purje, masti ja Debo uime üliõnnelik omanik. Peale poomi on mul nüüd siis olemas väga korralik varustus ning kui tuult jätkub algava nädala igasse päeva, panen oma algteadmised ja -oskused proovile nädalavahetusel Saaremaal toimuval formula EMV-l. B-liigas, muidugi.
Ma tänan kogu südamest inimesi, kes mulle sellise üllatuse tegid ning minusse usuvad!
Laupäeval peeti Pirital slalli Eesti meistrikate esimest etappi ning meri oli surfaritest pungil. Õnneks oli ruumi ka formulistidele ning nii proovisin ma sel korral võtta end päris formulistidele sappa ning läbida rada nii, nagu nemad seda teevad. Tõsi, esialgu sõitsin veel oma slalli purjega, kuid mõtteis kujutlesin, kuidas võiks olla sõit 9.8 ruuduse purjega... Tõsi – ma ei kujuta seda siiski veel ette! Samuti ei kujutanud ma ette, kas minusugune algaja oskab uimedel vahet teha. Kuid juba esimesel kümnel meetril oli Drake`i ja Debo uime erinevus mitmes omaduses tunda. Debo uimega tõusis laud veest hoopis rohkem välja, laud oli oluliselt stabiilsem ning kordades kiirem. Heli, mida 20nene Debo tekitab pani mind rõõmust naerma. Joovastus kiirusest tekitas aga hulljulgust, mille palgaks oli mõni hetk hiljem mu esimene formula katapult. Keegi oli just eelmisel õhtul öelnud, et formula katakas toimub justkui aegluubis. Tõsi, täpselt nii see oligi! Kuna laud tõusis veest üsna korralikult välja võttis see tuule alla ning tõmbas mu katapulti. Õnneks jäi kama terveks ja mina pääsesin väikese ehmatusega.Peale katakat proovisin kätt jälitussõidus. See oli üsna edukas vastu- ja allatuule kursil, kuid pidin seejuures uimele korralikult survet avaldama. Võimalik, et see kohutus oli tingitud sobimatust purjest. Kiirust oli mul muidugi väga, väga vähe ning nii jäin ma juba poolel rajal teistest nii palju maha, et lõin käega ja ootasin kuni nad jälle uuele ringile tulid. Siis haakisin end nendele uuesti sappa, kuid peagi kordus sama.
Olgugi, et formula on tehniliselt ning füüsiliselt (olin peale laupäevast sõitu omadega nii läbi, et isegi auto roolist oli valus kinni hoida) ülim väljakutse, pean end selle vääriliseks ning ei alistu enne kui suudan läbida kogu raja ja sooritada manöövreid ka väga tuulistes tingimustes. Elagu formel!
Way to go, Regina!!!!
VastaKustuta