Geomeetria

postitas: Chica Regina

Eile läbisin taaskord tuttavat haisvat ja tuvilaibarikast adruriba Pirita rannas ning vedasin vaatamata hilisele kellaajale oma Formeli merele. Paistis päike, puhus tuul, surfasid veel paljud teisedki...

Pressinud jalad aasadesse sain aru, et visuaalse hinnangu põhjal ei tasu Pirital küll otsuseid vastu võtta. Meri näis rahulik nagu tugitoolis kiikuv vanamemm, ent nii kui jalakesed aasa sain andis see oma tegelikust demperamendist jõuliselt märku. Tuult oli minu 7.8 "ristandpurje" jaoks rohkem kui küll ning kohe esimese triibuga sain tunda kevade esimest kvaliteetglissi.

Olen aru saanud, et manöövrite prkatisserimine on kõige õigem esimeste triipude tegemisel. Mida rohkem powerit surfates kaotad, seda jubedamad on tulemused. Eilsest jäi meelde viimane jibe`i katse, mis meenutas surfi raudeteerööbastel. Allatuult sõites hakkas laud küljelt küljele vaaruma ning hüplema - ime, et selliste lopsude peale hambad suhu jäid. Sel hetkel kimas minust Gunnar ja miskipärast minu loksutatud aju arvas, et pean võtma kätte ja hakkama sõitma sama trajektoori pidi, mida sõidavad päris formulistid. Minu hale katse meestele järele jõuda küll nurjus, kuid geomeetria-alase täiendkoolituse läbisin ma siiski üli edukalt. kui senini olen enam-vähem sõitnud külhtuules, nibin-nabin ka vastu- ja allatuult, siis eile tegin oma elu esimese ruudukujulise sõidu. Mõistsin, et puri on plastilisem kui ma seni arvasin ning iga liigutus ei pruugi tähendada katapulti.
Sõitsin esimest korda allatuult...sõitsin esimest korda vastutuult...Sõitsin esimest korda formulaga! Olen oma saavutusega nii rahul, et nüüd vist juba julgen ka trenni minna...

Näeme vastutuules!