Postitas: Chica Regina
Nädalavehtusel ootab meid Chica Hellega ees tõeline väljakutse. Nimelt otsustasime me võtta osa Saaremaal toimuvatest Eesti mesitrivõistlustest formula klassis. Enne võstlust näis ainuõige proovida ära ka suuremat sorti taglased. Nii me siis eile õhtul Pirital kätt harjutasimegi.
Helle rigas 11 (!) ja mina 9.8.
Enne kui me mõelmad merele saime, et uusi "seinu" katsetada, kulus meil kaldal enam kui tund, et need volaskid kokku saada. Minu koolitust viis läbi Erno, kes tegi purje kokku panemise selgeks ka kõige primitiivsemates kohtades. Nt. peale tõmbamine. Kuivõrd ma olen juba pikka aega kasutanud Northsi kangiga mastijialga, siis oli mul tõmbamistehnikas olulisi puudujääke (nii füüsilisi kui ka tehnilisi). Saanud aimu, kuidas kasutada pealetõmbamiseks pulka, kuidas teha paalisõlme, kuidas saada mast kämmide sisse jne. oli varustus valmis vette laskmiseks. Ahjaaa - mu esimene masti purunemine on nüüdseks ka kogetud. Võin vaid õnnelik olla, et mast kraksatas purje kokku pannes, mitte merel. Aitäh Erno, et masti laenasid!
Kui asjad koos, tuli merele minna. Olgem ausad - see puri on ikka hirmus raske! Selleks ajaks, kui olin kama mere äärde saanud, olin poole oma energiast juba kulutanud.
Purje sain veest kätte suurema vaevata ning esimene üllatus, mis minkui tuli esimene pagi ja puri koos lauaga tööle läks. See, millise pehmuse ja sujuvusega nimetatud koljatpuri tööle hakkas oli enam kui muljetavaldav! Laud glisseerus täpselt nagu formulistid räägivad - vastas küljel, jala-aasadepoolne laua serv tõusis veest välja ning sõit oli kerge, sujuv, tasakaalus... Fantastiline!!!
Võrreldes 7.8 purjega oli tegu hoopis kergema (!) purjega! 7.8 rapsis oluliselt rohkem ja iga suurem pagi näis väljakutse muskulatuurile.
Peagi tuul vaibus ning sain katsetada outhalli. täitsa mõnus ja mugav vidin! Natuke järele andes võttis puri uued tuurid sisse ja sain taaskord purjekatest mööda vuhada.
Üks ebameeldivaimad seiku oli ootamatul kombel pautimine. Vähe sellest, et seda on oluliselt keerulisem teha, jäid ka purje kämmid eelisel halsil sõidetud asendisse ja isegi tuul, ega jõulisem tõmme ei aidanud neid paka panna. Panin tou põlvega, peaga, käega, jalga... Ei miskit. Nagu betooni valatud need kämmid.... Pikapeale hakkasid need siiski aru saama, milline nende õige asend on, ning poole teekonna järel kliksasid nad jälle paika. Viimase triibuga see aga enam ei õnnestunud. Selleks hetkeks olid nii tuul kui ka minu jõuvarud raugenud ja sõitsin kaldale kämmid valet pidi.
Kaldale jõudes pigistas purje vedamine minult viimased mahlad välja ja pettunud iseendas tuli tõdeda, et ei ole mul eeldusi formulistiks saada. Jõudu näib vähe olevat...
Martin oli aga valmis kihla vedama, et kui olen viis korda kõnealuse purjega merel käinud, räägin hoopis teist juttu.
Igal juhul on nädalavahtusel põnevust piisavalt - lähen võistlema olles vaid korra 9.8-ga merel olnud. Kui eile ei pidanud ma vastu tunnikestki, kuidas saan siis hakkama võistluspäevaga, kus tuleb merel olla ligi 4 tundi...APPI!
Ah jaa - ostan kasutatud 530 masti (100%). Kellel säherdune üle, pakkuge palun!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar