In memoriam....lumi, suusad. Respect!Mäletan seda hommikut kui autosse istusin ja aknalt ei pidanud enam jääd kraapima. Isegi õhusooja ei pidanud peale keerama. Sel samal hommikul oli meri pööraselt vahutav, puuoksad tantsisid tuules ning päike flirtis jääpankadega. Just sel hommikul tundsin esimest korda seda õnnist tunnet, mida tunned siis kui suvehommikul silmi avades tead, et ees ootab mõnus surfipäev. Kõhus justkui veidi kõditaks ning suunurkadele tekib salajane Mona Lisa naeratus.
Kevadine päike ja tuul võivad küll seda surfivärki soosida, aga enne on vaja programmeerida inimaju ja inimkeha nii, et need veidi madlamate kraadide juures pöörded üles võtaks.
Surfihooaja masinavärgi süütevõti on põhjalik inventuur. Selle tulemusel selgus nii mõnigi ebameeldivus - kalipsod olid kuidagi väikeseks, kõvaks ja kortsu tõmbunud. Poom, va ramp, oli nii raske! Ja keegi kurjam oli purje ära lõhkunud.Ettevalmistustega ühel pool, keerasin süütevõtme asendisse 2 ja andsin tuld - kogu kama autosse, auto käima ja merele. Siit edasi on kõik juba käkitegu!
On maikuu esimene päev. Läänetuult voogab sujuvalt, piiramatult. See tuul pole sugugi soe, ei. Pigem selline terav ja lõikav. Päikese kuumad kiired see-eest tuleks justkui läbi kasvuhooneklaasi.
Püünsis, kus on saanud tavaks hooaega alustada ja lõpetada, on päris mitu mischelini. Topelt kalipsod, kummikindad, mütsid, puhvvestid. Surfisuvest on asi ilmselgelt kaugel.
Kas teate kui kaua kulus mul aega varustuse kokkupanemisele? Piinlik tunnistada, aga arvan, et ehk lausa 30 minutit! Talv tegi minust käpardi.
Õhk 7 kraadi, vesi 6 kraadi, tuult ca 9m. Valisin slallika, purjeks 6,4. Ja kui küsite, kas mul on uus, siis vastus on jah. On küll uus! Lõpuks ometi Northi NewShool poom. Päris uus ja jube hea. Kohutavalt hea. Selle järsukurviline eesosa lisab nii palju kasutus- ja manööverdavusmugavust, et sõnadega on seda raske kirjeldada. Annan proovida - veenduge ise.
Aga aasta esimene surf korallideta, külmas ja hallis vees oli mõnus. Kusjuures vesi ei olnudki nii külm kui ma arvasin. Jahe ei hakanud, ebamugav ei olnud. Käed tõmasid aegajal kinnaste sunnil krampi, aga see probleem oli teisaldatav.
Tore oli. Püünsi omas vanas headuses.
Nüüd on siis ots lahti tehtud ja enam ei takista miski merele minekut. Kui puhub, tuleb minna.
Ei takista asfaldiaugud ei taksita kraad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar