R-E-S-P-E-C-T!

postitas Chica Regina


viimasel ajal, st. viimased nädalad, kus olen põdenud raskekujulist bronhiiti ja põskkoopapõletikku, olen avastanud end surfmas mitte merevees, nagu Chicale kohane, vaid hoopis netis. Olen avastanud, et omadele võistlustel kaasaelamine võib olla sama paeluv kui ise merd künda.

Millal kuulsite te viimati kiidusõnu? Midagi tõeliselt head, mis tekitab teis tunde, et uhke on olla Eesti surfar või surfar Eestis, kui sedapidi paremini kõlab?!

Minul tuli see tunne täna. Ülevoolav tunne! Tunne, et tahaks kõiki läbi raputada ja öelda, et meil, surfareil, on olevik ja tulevik!

Mitte, et ma seda kõike varem mõelnud või öelnud ei oleks, ei... Ma ei ole sellest lihtsalt kunagi kirjutanud! Niisiis - tahan kiita Martinit, Johni, Rolandit, Nikitat ja kõiki teisi pühendunud ja ambitsioonikaid surfareid, kes on pannud Eesti surfitaeva särama! Kuulake - täna krooniti Põhjamaade formula meistriks Martin, juunioride 2. ja overalli 7. oli John... Roland oli U-17 arvestuse parim... Nikita on Singapuri noorte olümpial!
Meil on tegijaid, tegijatel on järeltulijaid! Noored lootustandvad purjelaudurid, kes innustuvad oma eeskujudest. Meenuvad noore (ja ilmselt varsti väga resulatiivse) surfikuti vaimustust täis sõnad "Kui saaks meistri enda, Martini, käe all mõned hetked õppida...".

Meie uhkus on meie sportlased! Meie uhkus on noored, kes tulevad Legendide kannul ja käivad ühel päeval sama rada. Kui rasked algusajad ei näi motivatsiooni poolest just rikkalikud ja Legendide suunas vaadatakse väga alt väga ülesse, siis pingutuste, ohvrite ja loobumiste järel saab Legendidega seista silmitsi ning neid sõbralikult tasavägise heitluse eest tänada.
Meie uhkus on ka harrastajad. Need, kes avastavad purjelaua üsna "ebasurfarlikus" eas (st. juuksed ei kasva enam nii pikaks, ei väändu lokki ja kohevaks nagu seda noortel surfikuttidel) ja ei saa sellest kirest enam jagu. Need on inimesed, keda sa iga jumala päev võid kohata rannas. Kui nad parajasti merel ei ole, siis lihvivad nad kas uime või lapivad kalipso rebendeid. Aga nad on 100% olemas. Olemas tööpäeval, olemas tuulisel nädalavahetusel (ja alati koos peredega, kes saavad nende kirest kah 100% osa), olemas võistlustel - olgu siis kas Bacardi`tu Fun`itu või mesitrikad. Nad teevad tööd - kes teab, kas juuksekasvu või enesearengu nimel.

Ma tean, et see kõik kõlab nagu Presidendi aastapäevakõne, aga loodan, et keegi leiab minu soosingust veidigi motivatsiooni ja mõistab, et minna saab vaid edasi. SURF-SKY IS THE LIMIT!!!!

Olen uhke meie tublide surfarite üle! Jätkake samas vaimus ja teadke, mina hoian teie tegemistel vähemalt sel aastal silma peal :)