Ikka veel on mu arvutiekraanil lahti tuuleinfo...
ikka veel märkan kui puude ladvad tuulistel päevadel vastu maad kaarduvad...
ikka veel ärkan tormistel öödel, kuuldes merekohinat ja tajudes tuule rapsimist katusel...
Samas näen, kuidas külm vihm vastu akent trummeldab, vaheldumisi raheteradega. Sellegipoolest pole ma veel päriselt leppinud mõttega, et surfirõõmud on selleks hooajaks otsas.
Pärast surfivarustuse välja tõstmist autost ei ole miski enam endine. Ei ole millegi najale mugavalt toetuda ja sõita saab ka nägemise, mitte ainult kuulmise järgi. Puuduvad ka liivahunnikuid, mida õppisin pikkamisi sallima.
Meenub lõik ajakirjast Navigaator, kus jaanuaris merel nähtud surfareid nimetati sõbralikult hullumeelseteks. Anname kommenteerijale selle andeks, sest kust võikski tema teada, milliste äärmusteni võib surfikirg viia.
Õnneks tean, et tuuleärevust põdejaid on päris palju ja üksteisele toeks olles veame kindlasti järgmise surfihooajani välja. Seniks, et mitte vormi kaotada, otsin välja oma murdmaa suusad, ujumisprillid, tantsutossud, lumelaua ja teen püsimaksekorralduse jõusaali. Õnneks pole minust tänaseks veel päriselt lahkunud kogu päike ja energia, mille Tarifalt kaasa tõin. Sellel reisil said taas kord kinnitust mõned minu surfitarkused:
ESITEKS - kui puhub, siis sõida ja ära himusta midagi muud peale surfi. Ära taha kaldal päikese käes laiselda ja raamatut lugeda. Ära mõtle söögile ega karastavale joogile. Tea, et tuul võib juba järgmisel hetkel läinud olla ja mitte enne paari nädalat tagasi tulla.
TEISEKS - surfa palju sa surfad, ikka on vähe, liiga vähe. Lihtsalt on asju, mida ei saa ette ära teha, nagu näiteks hingamine, söömine, magamine, surfamine ja veel mõned olulised asjad.
KOLMANDAKS (kõige olulisem) - et sinuga oleks alati kaasas sinu sõbrad, kellega saab jagada kõike - teravaid surfielamusi, pööraseid öid, lühikset voodit (seda 10 ööd ja rõõmuga), hilist hommikukohvi ja veel väga paljut muudki.
Sõbrakesed, ma tean mida te tunnete, aga kevade ei ole ju enam kaugel...
"Sõpradega on üks kindel, nad on alati olemas, paraku tuule peale nii kindel olla ei saa."
VastaKustutaTere Helle,
tegelikult on nii, tuule peale Sa saad alati kindel olla, alati on ta olemas ja kui teda moment siin ei ole on ta ikkagi olemas. Teda saad Sa alati usaldada ja alati tahad Sa teda rohkem ja rohkem. Tuult Sa ei näe, aga tunned, sõpra võid näha, aga kas ka tunda.
Sule silmad ja Sa tunned tuult, kas saad nii ka sõpra tunda ja oodata lõputult ning igavesti.
Sõbrad tulevad ja lähevad, tuul jääb:)