Tere tulemast teami Eteri

Minu huvi surfi vastu tekkis aastal 2003 (?), mil kohtasin oma kunagist Slovakkia suusareisi kaaslast, kes oli totaalselt muutunud, silmis seletamatu helk, ja kes rääkis ohjeldamatult, kui lahe on surf. Siis ma lihtsalt imestasin, et mis paganama asi see küll on, mis nii ära laksab…aga huvi tekkis (täpsustus: surfi vastu). Võimalus avanes varsti. Kuna temal oli vaja abi koolitöödes, siis deal oli, et mina aitan ja tema näitab mulle, mis on surf??
Järgnes surfikoolitus Harku järvel…ja kuna kohe oli orgunnitud Tarifa reis, kus pidavat olema hullult chill, siis sinna ma läksingi….Oli tõesti chill laager. Kuigi mina oma reisi tarbeks soetatud 140l laua ja 5.0 purjega ulpisin algajana enamus ajast laguunis, üritades vahel käia ka meres, mis osutus minu jaoks küll samaväärseks pesumasinas keerlemisele… ja kuigi mulle see kogu surfivärk ja seltskond väga meeldis, siis surfarit minust siiski ei saanud, sest talvel tekkis juba nö „uus kirg“. Aga südamesse surf siiski jäi…

Aasta siis oli 2006, kui leidsin netist Epu kutse – surfilaager Vassilikis, Kreekas. Just see, mida olin oodanud! Super! Järgnevalt sai minust nö „puhkuse-surfar“ – suure osa oma puhkustest veetsin Vassilikis v Dahabis. Kuna seal harjusin hea varustuse (ja mitte rigamisega) ära, siis Eestis oma ühe purjega väga vette ei kippunudki…Kuni selle suveni, kui mängu tulid tõeliselt lahedad surfi chicad, kes olid eriti salakavalad, lisades mind oma ühisesse surfilisti, kus anti teada, kus hetkel tuul puhub, ja kes kuhu minekul….ja vot siis hakkas no nii väga kripeldama…
Nüüd on mu varustuseks 113l fanatic eagle, NS duke 6.4, NS duke 5.4, NS ice 4.5, ehk siis relvastatud… Ja kõige olulisem, mu ümber on bande üliägedaid surfi chicasid, kes võtavad mu alati rõõmuga punti! Naudime koos Eesti suve, päikest, tuult ja head seltskonda!