Ei jõudnud õigel ajal starti, sest tita ei lasknud tissi lahti. Aeg läks nii ruttu, et ei saanud arugi kui pauk käis. Sõitsin rahulikult ja ei tormanud. Tagantjärele tarkusega ütlen, et tegin vea kui sõitsin suunaga mere poole ja õnneks ei olnud ma ainus. Kuna ma püüdsin hirmsasti kõrgust hoida, siis üks patsiga tuule tallaja möödus minust sinna kuhu tuul teda kandis. Kui ma ei eksi oli see Otto. Õnneks ta mind kätte ei saanud ja kahju on, et mul ei olnud toredat pluusi millelt ta oleks saanud lugeda “Catch me... if you can...”!
Kalda alla jõudes tuul puhus ja hoog läks juba päris suureks kui pidin tegema pöörde, et tagasi ranna poole sõita. Allatuult minnes kadus tuul kuhugi ja siis tiksusin tasa ja targu kalda poole. No ja siis ma lõpetasin!Poolmaratoni läbisin 7 ruuduse purje ja Viper lauga.
Tänan kõiki kaldalt kaasaelajaid kes minu pisikesel silma peal hoidsid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar