No ausalt - ma ei oleks ealeski arvanud, et ma alustan Chica blogi sissekannet pealkirjaga "Vääna". Never.
Aga nüüd pean ma lausa mitme pealkirja vahel valima:
"Adios Püünsi"
"Kuidas tagasi teha kaotatud aeg?"
etc. etc.
Tegelikult on nõnda, et mõtteid Väänasse minemisest olen ma mõelnud juba aastaid, ent habras usk enese võimetesse on Vääna surfist teinud kättesaamatu ladvaubina.
Aga tänavune suvi ja rikkalikud veetunnid panid mind seda ladvaubinat ihalema.
Enne kindlat otsust, tegin ma veidi taustauuringut ning siinkohal soovingi neid inimesi väga tänada. Näpunäidete, innustamise ja julgustamise eest. Aitäh!
Vaimset laadi ettevalmistused tehtud, võtsin reede lõunal suuna Väänasse. Parkla oli tuuletu, eemal sillerdas päikeses vahune meri, paljajalgsed mehed märgunud kalipsodes tippisid ringi näpus trapets, puri või laud.
Tundus, et elu keeb selles vahutavas vees ning ülerahvastatud parklas. Põue puges magus ärevus ja ootustunne. Kas saan hakkama? Kui ei, siis kerkivad respektiandurid kõigi Väänas käijate suhtes taevapiirini. Kui saan hakkama, kerkib respektiandur iseenese suhtes. Väljavaated austuse osas olid igatahes suured.
Tõmbasin selga löögivesti, pähe kiiver (jumal teab, mis juhtub?!). Korraga ilmub "tour guide" Marko taskust välja fotokas, mis jäädvustab minu esimese hetke ja mõtteavalduse: "palun ära sellest kellegi räägi..."
Mida siin pikalt ikka seletada. See oli maailma kõige ägedam surfipäev! Ma sain hakkama super hästi. See oli nii nauditav. Verd, luid ja liigeseid läbistas hiiglaslik õnnetunne, mis pani mind piuksuma, uilgama, naerma ja laulma. Vääna on maailma kõige magusam, suurem ja küpsem ladvaubin!
Minu suureks üllatuseks tulid nii mitmedki jibe`id välja kuigi sellist eesmärki uutes oludes ma enesele ei seadnud. Ja mis veel parem - tõmbasin oma 77l Freewave`iga välja 40 km/h kiiruse. Ka seda ei osanud oodata ega tahta.
Powerit nii minul kui ka tuulel jagus 27km läbimiseks.
Peale surfi (ka Hellel oli see esimene kord Väänas ja täpselt samasuguste jõuliste emotsioonidega) istusid Chicad maha õdusasse Popp kohvikusse. Väga tore koht ning meisterlik kokapoiss. Õhtu möödus linnulennul ning öösel kui pea oli patja puudutanud jooksis film Väänast ikka veel nii eredalt silme eest. Filmi lõppedes andis UneMati mulle korra piiluda ka treilerit nimega "Ristna".
See on üks väga põnev film, mis Chicadel sel aasta ära tuleb "vaadata".
Võimalik vaid Venemaal:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar