Tiina-Regina surfiaasta 2009

Aasta on alanud.
Nagu juba mainitud, lasime esimest korda lauad vette 25. aprillil Pirital. Logiraamatus on selle päeva kohta märge "tiksumise" ja suure purje kasutamise kohta. Seega, ei olnud nagu päris õige avapauk.
Veidi rohkem paugutas järgmisel päeval - siis saime juba lauad glissi.
3. ja 4. mai glissitasime Harku järvel. Tuult oli 6.6-le ja 7.0-le, vesi üllatavalt soe. Rahvast üllatavalt vähe.
9. mai salvestus team chica mällu pikaks ajaks. Otsustasime teha surfipäevaku Maardu järvel. Tingimused olid vägagi ekstreemsed - puhus pagidega 15 metra ning limiteeritud varustuse tõttu sõitsime totaalse ülepurjestusega. Regina katapulteerus tõenäoliselt iga kahe meetri järel. Ekstreemseim neist oli olukord, kus laud võttis tuule alla ning kogu taglas ja laud tõusid õhku...

Chicad, kes olid võtnud SurfHouse`st 94 Eagle`t proovida, hoidsid seda kenasti kaldal, sest selle äraproovimine võinuks lõppeda katastroofiga.
11. ja 12. mai tõid lihastele leevendust. Kaks päeva tegelesime Pirital peamiselt rigamise ja merel parkimisega. Kuigi Tiinal õnnestus varase vettemineku tõttu teisel päeval ka senini kõige parem surfipäev teha. Tuult jätkus seni, kuni Regina kohale jõudis ja veendus, et ainus püss, millega on mõtet vette minna on suuruses 7.8.

23.mail põrutasid chicad Pärnusse Kullikasse. Tegemist oli oivalise surfipäevaga.... Sai nii suurt kui ka väikest purje kasutada. Pikalt, mõnusalt, hea seltskonna seltsis.

24.mail läksid chicade teed lahku. Kohutuste kütkeis Tiina ei saanud liituda meiega Topu turneel ning ootas kodukohas tuult. Sõita ta sai, ent küllap oleks ta Topus päevaga rohkem rahule jäänud, sest sinna andis Kõikvõimas Ilmataat tuult rohkem kui tarvis. Regina istus purjetuse tõttu 3h kaldal ning ootas tuule vaibumist. Õhtuhämaruses see juhtuski ning 5-ne puri, 85l laud pakkusid ülimat naudingut... Ahhh jaa - õnnetuseks tõmbas Regina juba teise triibu ajal madalikku ning kaotas uime. Tänu surfigurude õpetustele oskasin selles olukorras kenasti toime tulla - trapets tagumiste aasade külge uime funktsioone täitma ning külg-ees-sõit kandis mu lõpuks kaldasse tagasi.

27. mai võtsid chicad töölt vabaks ja põrutasid lõunatuule parimasse spotti - Pärnusse. Seiklusrikas päev - lisaks vihmale rikkus tuju ka avastus, et meeltesegaduses oli Regina oma wave`i purje maha unustanud. Niisiiis rigasime esialgu Tiina varustust - 4,5-se. Päeva tõi päikese pärnu surfar (kelle nime kahjuks ei saanudki teada), kes lahkesti oma laste kasutuses olevat purje laenas ning nii ronisid chicad kahekesi suurte tsentrifuugivate lainete vahele...
Meeletu laine! Meeletu väljakutse! Meeletu!!!

Hiljem selgus, et sõita oleks saanud veidi kaugemale välja sõites, kus laine sujuvam. Tjah - eks tagant järele on seda hea teada küll. Igal juhul leidsid chicad, et päev oli kogemuste rikas.
Õhtu eel keeras tuul edelasse mistõttu võtsime suuna Kullikasse. Peale meie oli seal veel kaks tõenäoliselt kohalikku surfarit, kes üritasid tuulest sotti saada. Pideva purjede vahetumise järel loobusime ning pakkisime asjad kokku... Kui viimne puri kotis avastasime, et üks meie hobikaaslastest glissas... Möörfikas!

2. juunil e. "jonnipunni-tuule" päev.
Tuulega oli taas õnne ainult ühel meist. Regina sõitsis Rohukülla üsna ehku-peale. Arvati, et puhub, kinnitati, et puhub ja kui kohale jõudsime, ei puhunud. Tuul oli keeranud kirdesse ning tuure maha võtnud. Jonnipunn keeras end siiski põhja tagasi ning 5-sega sain esimesed kaks triipu glissatud.
Kui Jonnipunn puhumispausi tegi rigas Regina 6.6 ja laenas Ivari 144st iSonic`ut (nüüd kahetsen seda).
Kinnitan, et see sett on mu senise elu kõige oivalisem! Olen armunud! Milline kiirus, sujuvus, mugavus, juhitavus.... Minu maine unistus on saada endale just selline laud - päris surfilaud!
Joovastava surfi lõpetas jällegi Jonnipunn - otsustas, et enam ei puhu...
Kogu kamp ronis veest välja. Valdav enamus pakkisid asjad kokku ja lahkusid.
Kell 20.20 alustas Jonnipunn tõenäoliselt päeva põhitööd. Puhus veatult 9 m/s. Setiks 104l Starboard S-type ja 5.8 Gaastra manic. Kõik manöövrid oli puhtad ja kiired. Iga veestardi järel paitasin mõttes enda pead ja pidasin uskumatuks, et veest startimine tegelikkuses üsna lihtsalt käib - isegi kui kaubalaev on ohtlikult lähedal... Ennevanasti kaotasin sellises olukorras pea - pabistades ei õnnestunud lihtsaimgi pööre ning pidevalt käisid silme eest läbi kujutluspildid, mil viisil praam minust hakkliha vorbib.
The fact is: 2 juuni oli minu senise surfielu parim, proffesionaalseim sõidupäev, segatud totaalse vabaduse- ja õnnetundega.
Jonnipunn - kord puhub, kord ei puhu...

Juunikuu esimesel nädalavahetusel seisavad Team Chical ees elu esimesed surfivõistlused koos pro`dega - Bacardi Fun Pärnus. Põnevusega ootame millist tuult lubatakse ja kuidas me hakkama saame.